Komitee nr 2

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Reaktiivtehnika Erikomitee (vene keeles Специальный комитет по реактивной технике при Совете министров СССР; alates maist 1947 Komitee nr 2^[1]) oli aastatel 1946–1949 eksisteerinud riigiorgan NSV Liidu Ministrite Nõukogu alluvuses. Loodi 13. mail 1946, reorganiseeriti 10. mail 1947.

Reaktiivtehnika erikomitee tegeles raketitehnika loomisega seotud probleemidega. Rakendusülesandeks oli kanderaketi loomine tuumalaengute transportimiseks tõenäolise vaenlase territooriumil asuvale sihtmärgile.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Georgi Malenkov (esimees 1946–1947)
Nikolai Bulganin (esimees 1947–1949)^[1]

Erikomitee algne koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Georgi Malenkov, partei poliitbüroo liige
Dmitri Ustinov, relvastuse minister
Ivan Zubovitš, sidetööstuse minister
Nikolai Jakovlev, relvajõudude ministeeriumi suurtükiväevalitsuse ülem
Pjotr Kirpitšnikov, riigiplaani esimehe asetäitja
Aksel Berg, raaditehnikateadlane
Pjotr Goremõkin, põllumajandusmasinaehituse minister
Ivan Serov, siseministri esimene asetäitja (vastutas šaraškade eest)
Naum Nossovski, insenersuurtükiväe teenistuse kindralmajor

Komitee nr 2 koosseis (mais 1947)[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Bulganin, alates märtsist 1947 relvajõudude minister
Dmitri Ustinov, relvastuse minister
Ivan Zubovitš, sidetööstuse minister
Nikolai Jakovlev, suurtükiväe valitsuse ülem relvajõudude ministeeriumis
Mihhail Hrunitšev, lennukitööstuse minister
Pjotr Goremõkin, põllumajandusmasinaehituse minister
Pjotr Paršin, masina- ja aparaadiehituse minister
Ivan Kabanov, elektrotehnikatööstuse minister
Ivan Serov, siseministri esimene asetäitja (vastutas šaraškade eest)
Gennadi Aleksenko, sidetööstuse minister
Pjotr Kirpitšnikov, riigplaani esimehe asetäitja

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

28. augustil 1949 komitee nr 2 likvideeriti. Seoses sellega reaktiivtehnika edasine väljatöötamine jäi NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi ülesandeks, kus ministeeriumi struktuuris loodi reaktiivrelvastuse valitsus eesotsas suurtükiväe inseneriteenistuse kindralmajori Nikolai Kuznetsoviga.^[2]