Kolmkümmend türanni (Rooma)
Kolmkümmend türanni (lad.k:Tyranni Triginta) olid Rooma keisririigis 3. sajandi kriisi ajal keiser Gallienuse valitsusajal (253–268) üles tõusnud ning end keisriks kuulutanud usurpaatorid ja sõdurkeisrid. Usurpaatorite nimekirja koostas "Historia Augusta" autor.
"Historia Augusta" autor plaanis algselt kirjutada ilmselt kahekümnest usurpaatorist, kuid hiljem suurendas nimekirja kolmekümneni, et tuua paralleele Ateenas valitsenud kolmekümne türanniga. Lõpuks toob autor raamatus välja kolmkümmend kaks nime, kuid tunnistab, et viimased kaks valitsesid keisrite Maximinus I ja Claudius II ajal. Mõned kolmekümnest nimekirjas esinevast usurpaatorist on välja mõeldud ning mõned tegutsesid hoopis teiste keisrite valitsusaegadel.[1]
"Historia Augustas" välja toodud usurpaatorite arvu on peetud üle liialdatuks ning nimekirja vaid viisiks Gallienuse isiksust ja valitsusaega mustata.[2]
Türannide loend[muuda | muuda lähteteksti]
| Peatükk "Historia Augustas" | Nimi | Usurpaatori tõesus |
|---|---|---|
| 2 | Cyriades | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 3 | Postumus | Tõene |
| 4 | Postumus noorem | Ilmselt välja mõeldud[3] |
| 5 | Laelianus | Tõene |
| 6 | Victorinus | Oli võimul Claudius II ja Aurelianuse valitsusaegadel |
| 7 | Victorinus noorem | Välja mõeldud[4] |
| 8 | Marius | Tõene |
| 9 | Ingenuus | Tõene |
| 10 | Regelianus | Tõene |
| 11 | Aureolus | Tõene |
| 12 | Macrianus | Tõene |
| 13 | Macrianus noorem | Tõene |
| 14 | Quietus | Tõene |
| 15 | Odeanathus | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 16 | Herodianus | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 17 | Maeonius | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 18 | Balista | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 19 | Valens | Ilmselt ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 20 | Valens vanem | Pretendeeris võimule Deciuse valitsusajal |
| 21 | Piso | Ilmselt ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 22 | Aemilianus | Ilmselt ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 23 | Saturninus | Ilmselt välja mõeldud[5] |
| 24 | Tetricus vanem | Oli võimul Claudius II ja Aurelianuse valitsusaegadel |
| 25 | Tetricus noorem | Oli võimul Claudius II ja Aurelianuse valitsusaegadel |
| 26 | Trebellianus | Ilmselt välja mõeldud[5] |
| 27 | Herennianus | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile, võib-olla välja mõeldud[6] |
| 28 | Timolaus | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile, võib-olla välja mõeldud[6] |
| 29 | Celsus | Ilmselt välja mõeldud[7] |
| 30 | Zenobia | Tõene, tema poeg Vaballathus pretendeeris samuti keisritroonile |
| 31 | Victoria (ka Vitruvia) | Ei pretendeerinud kunagi keisritroonile |
| 32 | Titus | Pretendeeris võimule Maximinus I valitsusajal |
| 33 | Censorinus | Pretendeeris võimule Claudius II valitsusajal |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "'Thirty tyrants'". Vaadatud 05.08.2023.
- ↑ Scarre, Chris (2012). Chronicle of the Roman Emperors. Lk 179.
- ↑ Drinkwater, J.F. (1987). The Gallic Empire: Separatism and continuity in the north-western provinces of the Roman Empire, A.D. 260–274. Lk 65.
- ↑ Encyclopaedia of the Ancient World. Kd 14. 2009. Lk 91.
- ↑ 5,0 5,1 "6. Fictitious usurpers: Trebellianus, Celsus and Saturninus". Vaadatud 05.08.2023.
- ↑ 6,0 6,1 Southern, Patricia (2008). Empress Zenobia: Palmyra's Rebel Queen. Lk 9–10.
- ↑ Syme, R. (1968). Ammianus and the Historia Augusta r. Lk 54–56.