Kolmas isik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tsiviilõiguse mõistest; keeletaduse mõiste kohhta vt Isik

Kolmas isik on isik, kes ei ole lepingu või tehingu pool, kuid kellel on oma osalus (näiteks ühe osapoole ostja oli lepingu allkirjastamisel kohal või tegi pakkumise, mis lükati tagasi). [1] Kolmas isik ei ole peamine osapool. Ta on seotud lepingu või kohtuasjaga, kuid väheolulises rollis.[2] Kolmanda isiku kohtuasjas osalemise alus ja põhjus on sellise isiku huvi vaidluse eseme ja kohtu tehtud otsuse vastu (st huvi menetluse tulemuse vastu). Sellisel isikul võivad olla hageja või kostja suhtes teatud õigused või kohustused.[3]

Kolmanda isiku õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmandatele isikutele on antud poolte õigused ja kohustused, kuid nende menetlusvõime on piiratud. Kolmandad isikud ei saa nõudeid muuta, nõudest keelduda, sõbralikku lepingut sõlmida, nõude alust või eset muuta, kohtuasja tunnustada. Isegi kui kolmandad isikud selliseid toiminguid teevad, ei ole neil kohtu jaoks õiguslikku tähtsust.[3]

Kolmandal isikul, kes ei nõustu kohtulahendiga, on õigus esitada apellatsioonkaebus üldistel alustel.[3]

Kolmas isik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilkohtumenetluses[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled (hageja ja kostja) ja kolmas isik. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.[4]

Seadus nimetab kahte liiki kolmandaid isikuid - iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandad isikud.

Iseseisva nõudega kolmas isik[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.[5]

Kolmas isik võib esitada iseseisvaid nõudeid, kui on näiteks toimunud liiklusõnnetus, milles osales kolm sõidukit (õnnetuse kahjustuste korral). Kui üks kannatanutest esitab nõude kahjutekitajale ja hagi kindlustusseltsile, võib teine kannatanu osaleda tsiviilasjas (iseseisvate nõuetega) kolmanda isikuna.[3]

Iseseisva nõudeta kolmas isik[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel.[5]

Üks näide sellisest tsiviilasjast võib olla kahju tekitamine töötajale töösuhte käigus. Hageja kaebab tööandja kohtusse ja kui kohus rahuldab hagi, võib töötaja tagasi kaevata tagasiulatuvalt. Seega on töötajal huvi oma õigusi maksimaalselt kaitsta kohtumenetluses tööandja vastu algatatud kohtuasjaga. Näiteks tõestada süü puudumist.[3]

Kolmanda isiku kaasamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilmenetluse seadustik sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.[5]

Pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides.[5]

Haldusmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusmenetluses on menetlusosalisteks taotleja, adressaat, isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik) ning haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.[6]

Kriminaalmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]

Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb väga harva ette).

[7]

Kolmas isik Common Law's[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilõiguses võivad lepingu pooled kokku leppida, et lepingulised õigused saab üle anda kolmandale isikule, kuid Common Law kohaselt ei tunnustata lepinguid kolmandate isikute kasuks. Selle asemel kehtib lepingu privaatsuse õpetus, mis takistab tõhusalt kolmandate isikute kasuks seadmist. Selle doktriini kohaselt ei tohi leping kehtestada kellelegi kohustusi ega õigusi peale lepingupoolte osalisi.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gerald N. Hill and Kathleen T. Hill.. "Third party". 1981-2005.
  2. COBUILD Advanced English Dictionary. "Third party".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Евгений Беляев. "Третье лицо". 31.12.2018.
  4. "Tsiviilasjad".
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Tsiviilmenetluse seadustik". 19.03.2019.
  6. "Haldusasjad".
  7. "Kriminaalmenetlus".
  8. Caslav Pejovic. "Civil law and Common Law: two different paths leading to the same goal". 2001.