Kolmanda maailma võlakriis
Kolmanda maailma võlakriis (inglise Third World debt crisis) on madala või keskmise sissetulekuga riikide (paljud kolmanda maailma riigid) finantsprobleem (võlakriis), mis takistab nende arengut ja põhjustab vaesust ja keskkonnaseisundi halvenemist[1].
Võlakriisis siplevad kolmanda maailma riigid peavad eriti tootma just ekspordiks, et võlgasid vähendada, kuid samal ajal ei suuda nad rahuldada omaenda rahvastiku põhivajadusi.
1970. aastatel püüti Aafrika ja Lõuna-Ameerika majandusarengut edendada laenude abil arenenud maadest, kuid tagasimaksmine muutus raskeks 1980. aastate ülemaailmsest majanduskriisist alates. Võlgade intress on muutnud tagasimakstavad summad algsete laenatud summadega võrreldes mitmekordseks[1].
Aastal 2005 leppisid G8 riigid küll kokku 40 maailma vaeseima riigi võlgade kustutamises, kuid tegelikult on paljude nende riikide võlgade kustutamine takerdunud eeskätt poliitiliste ja majanduslike põhjuste taha. Lisaks on võlgade kustutamise nõuet ka kritiseeritud, väites, et see ei arvesta kolmanda maailma valitsuste süüd tekkinud olukorras. Lahenduseks peavad kriitikud rangemaid nõudeid riikide fiskaalpoliitikale.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 13.11.2011)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 13.11.2011)