Mine sisu juurde

Koipsi saar

Allikas: Vikipeedia
Koipsi
Kadastik Koipsil
Kadastik Koipsil
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 32′ 37″ N, 25° 16′ 11″ E
Pindala 36 ha[1]
Rannajoone pikkus 4,6 km
Kõrgeim koht
7 m üle merepinna
Elanikke
1 (2017)[2]
2,8 in/km²

Koipsi saar (ka Koipse saar) on saar Soome lahes. Saarest 1 kilomeeter lõuna poole jääb Kaberneeme poolsaar. Saare pindala on 0,36 km² ja rannajoone pikkus 4,6 kilomeetrit.

Saarel asub Koipsi küla, kus 2017 oli registreeritud üks püsielanik.

Saare ajalooline nimi saksa keeles oli Koips. Saart on nimetatud ka Kobo.

Koipsist lõuna poole jääb Rohusi ja põhja poole Rammu. Saarest läänes asub Kaberneeme laht ja idas Kolga laht.

Koipsi naeratav rändrahn.

Saar on enamjaolt liivane ja seal leidub rändrahne.[3] Saarel on kääruline rannajoon, saare loodeosas asub Loetsäär, lõunas Tallisäär ja kagus Liivalõugas.

Saar jääb Kolga lahe maastikukaitseala piiresse.[3]

1984 rajas Jägala metskond saarele 13 hektari ulatuses männinoorendiku. Koipsil esineb ainulaadne kukemarjanõmme ja kadastiku kooslus.

Koipsil on läbi aegade tuvastatud 310 soontaime liiki, neist viimase uuringu järgi kasvas saarel 205 liiki. Saarel leidub rootsi kukitsat.

Saarel on tuvastatud 22 linnuliiki.

Koipsil on tuvastatud maagaasi.

Koipsi asustasid 1795 Rammult pärit asukad. Aja jooksul tekkis saarel küla, kus korraga on olnud 8 majapidamist. Nõukogude võimu kehtestamisega pidid küla elanikud 1949 saarelt lahkuma. 2008 asus saarel 12 kinnistut. [4]

Vaade Koipsi saarele selle lõunatipult (Tallisäär)
  1. Koipsi saar Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 9. juulil 2019.
  2. Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel". Statistikablogi. 23. oktoober 2017.
  3. 3,0 3,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 237.
  4. OÜ Adepte Ekspert: "Koipsi saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine". Programm. Tallinn, 2008.
  • Mart Reimann: "Kolga lahe väikesaared." Eesti Loodus 2005/5.
  • Andres Tõnisson: "Kolga lahe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011–2020."

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]