Kognitiivne muusikapsühholoogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kognitiivne muusikapsühholoogia on muusikalise mõtlemise psühholoogia, kognitiivse psühholoogia haru.

Uurimisteemad[muuda | muuda lähteteksti]

Kas muusika on keel?[muuda | muuda lähteteksti]

Heliloomingu protsess[muuda | muuda lähteteksti]

Noodilugemine[muuda | muuda lähteteksti]

Uuritakse inimese silma liigutusi noodilugemise käigus ning seostatakse saadud tulemusi teiste uurijate tööga mis tahes teksti, mitte ainult nooditeksti lugemise uurimisel. Teiste sõnadega, püütakse vastata küsimusele, kas noodilugemine ja raamatulugemine on sarnased tegevused või mitte. Toimub muusikaspetsiifilise inimtegevuse analüüsi ühendamine sellise tegevuse analüüsiga, mis ei ole muusikaspetsiifiline.

Muusika esitus[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika esitus on üks valdkondi, milles viimase paarikümne aasta jooksul on kuhjunud päris suur hulk teadmisi, nii et soovi korral on tänapäeval võimalik märksa täpsemalt ja sügavamalt aru saada, milles – objektiivsetes kategooriates – ikkagi seisneb pillimängija omapoolne panus muusikateose esitusse. Muusikateose partituuri ja esituse vahekorrast on tänapäeval võimalik rääkida märksa täpsemalt, konkreetsemalt ja arusaadavamalt, kui seda oli võimalik teha paarkümmend aastat tagasi.

Muusika kui teadmiste edasiandmise vahend[muuda | muuda lähteteksti]

Kui peaks tekkima olukord, kus inimkonna materiaalne kultuur on suures osas või täielikult hävitatud, siis võiks muusika uuesti saada teadmiste edasiandmise vahendiks. Millestki sarnasest võib mõelda läänemeresoome runolaulutraditsioonis, mis on suuline ja kus laulude esituse käigus antakse edasi mingit informatsiooni. Jutustavate laulude traditsioon pole muidugi meie kultuuriregioonile eriomane ning Euroopas seostavad etnomusikoloogid eepiliste laulude levikut eeskätt Balkani poolsaarega. Muusika – lauluviis ehk meloodia – on eepilistes lauludes suhteliselt teisejärguline, sest esitaja peatähelepanu kulub sellele, et jutustada mingisugust lugu.

Uurimisasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM)[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ross, Jaan & Valk-Falk, Maris 2001: "Muusikaline meel. Mida ja kuidas sellest rääkida? Jaan Ross John Slobodast". Sirp, 30.03.2001
  • Sloboda, John 2000: "Muusikaline meel. Kognitiivne muusikapsühholoogia".Tallinn, Scripta Musicalia. Esmatrükk John Sloboda "The Musical Mind: The Cognitive Psychology of Music", Oxford University Press, 1985