Kloostriaed
Kloostriaed on aia tüüp.
Kloostri- ja templiaedades kasvatati nii puu- ja köögivilju kui ka ravimtaimi. Kloostriaedu iseloomustas taimede raviomaduste austamine ja tarbeaia mõju suurenemine. Aeda ümbritses tavaliselt müür ning taimed istutati korrapärastele peenardele (peenrad võisid tihti olla ka kõrgendatud). Müür kaitses taimi loomade eest ning andis varju kuumas kliimas.[1]
Benediktiinlaste ordu poolt rajatud kloostrites oli taimede kasvatamine tähtsaim tegevus palvetamise järel. Taimed olid äärmiselt olulised, kuna nendega raviti haigusi, maitsestati paastu ajal roogasid, neid lisati jookidele ning valmistati kosmeetilist vett (meliss).[1]
Suureõieliste lillede asemel hakati kasvatama ürte: (sidrunmeliss, aedmajoraan, harilik pune aedsalat, lavendel, aedpetersell, piparmünt, aedsalvei, maasikas, viinapuu jne).
Renessansi ajal kutsuti ka lilleaedasid ravimtaimede aiaks, sest ilusad värvilised õied mõjusid värskendavalt ja nende lõhn rahustavalt.[2]
Erinevate aedade otstarve[muuda | muuda lähteteksti]
Igal aial oli oma otstarve, mis kujunes välja nende lähedal olevatest tegevustest. Näiteks ravimtaimede aed asus haigetemaja lähedal ning köögiaed köögile, kus kasvatati ka erinevaid kulinaarseid ürte (basiilik, till jne) ja muidugi ka köögi- ja aedvilju. Looma aedikud asusid ka köögiaia läheduses, et loomadelt saadud sõnnikut kohe väetisena kasutada. Lilleaedades kasvatatavaid lilli kasutati altarite, pühakute ja Neitsi Maarja kujude, külalistetubade jm kaunistamiseks. Levinud olid valged roosid ja liiliad, mille värvus sümboliseeris puhtust.[3]
Puuviljaaiad (õunapuud, pirni-, kirsipuud jne) ning põllumaad (erinevad teraviljad) asusid eemal kloostrist, kuna vajasid rohkem ruumi, mille tõttu kloostriaeda nad ei mahtunud.[3]
Veekogu[muuda | muuda lähteteksti]
Oluline oli ka kloostrite asukoht, mis oli tihti seotud mingi veekoguga (looduslik allikas, jõgi, tiik jne). Seda sai suunata erinevatesse kohtadesse kloostris, et vett vajalikeks otstarveteks ära kasutada, näiteks suplemiseks, toidu tegemiseks ja ka kastmisveeks aeda. Usaldusväärne veekogu oli väga oluline, et klooster suudaks iseseisvalt toimida.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Ravimtaimeaiad". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.10.2016. Vaadatud 15.05.2022.
- ↑ "Monastery Garden Plans". Vaadatud 15.05.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Best Monastic Herb Gardens and Medieval Cottage Garden Design". Vaadatud 15.05.2022.