Mine sisu juurde

Klebeck

Allikas: Vikipeedia
Klebecki suguvõsa aadli- ja parunivapp
Klebecki suguvõsa vabahärravapp

Klebeck oli Vestfaalist Mindenist pärit aadlisuguvõsa.

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Klebecki suguvõsa mõisavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eestimaa:
    • Jõgisoo (Jöggis) (u 1694−pärast 1726)
  • Kuramaa:
  • Leedu:
    • Blau-Pomusch (alates 1805), Pojesmen
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Audru (Audern) (pärast 1432−1510), Leebiku (Abenkat) (XVII sajandil ja kuni 1726), Vanamõisa (Althof) (kuni 1729)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Akenstaka (Klingenberg) (oli 1630), Bērzaune (Schloß Bersohn) (1803−1807 pandi-, 1807−1834 pärusvaldus), Devēne (Deewen) (1803−1807 pandi-, 1807−1834 pärusvaldus), Glūda (Gluhde) (1818−?), Jaunlazdona (Neu-Lasdohn) (1767−1834), Kniediņi (Kaltenbrunn) (oli 1630), Lazdona (Lasdohn) (1625−1834), Lubeja (Lubey) (1803−1807 pandi-, 1807−1834 pärusvaldus), Prauliena (Praulen) (1625−1845), Sērdiņi (Strömbergshof) (XVII sajandil), Tolka (Tolkenhof) (1806−? pandi-, ?−1834 pärusvaldus)
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 156-157.
  • Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2015. Lk 319-347.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987. Lk 255-256.