Kits (perekond)

Kits
	; Kodukits (Capra hircus)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Sugukond	Veislased Bovidae;
Alamsugukond	Kitslased Caprinae;
Perekond	Kits Capra; Linnaeus, 1758

Kits ehk kaljukits (Capra) on imetajate perekond kitslaste alamsugukonnas või triibuses.

Kitslasi on vähemalt üheksa liiki, sealhulgas markuur ja alpi kaljukits ja teised kaljukitsed. Kodukits (Capra hircus) on kodustatud kitseliik, kelle arvatavaks esivanemaks peetakse pulstikkitse (Capra aegagrus). Tõendid kitse kodustamise kohta pärinevad enam kui 8500 aasta tagusest ajast. Metskits ei kuulu sellesse perekonda ega üldse kitslaste hulka, küll aga on teisigi kitslaste perekondi, mis kannavad kitse nime.

Kitsed elavad looduslikult peamiselt Euraasia, Põhja-Aafrika ja Põhja-Euroopa mägipiirkondades. Perekonna teaduslik nimetus pärineb ladina sõnast capra 'emane kits'.

Välimus

Kitsed on suhteliselt tugeva kehaehitusega loomad, kellel on tugevad jäsemed ning laiad, ronimiseks kohastunud sõrad. Täiskasvanud looma tüvepikkus on 1,0–1,8 m, saba on 10–20 cm pikkune ning õlakõrgus on 65–105 cm. Kaal on 25–150 kg, kusjuures täiskasvanud isased on palju raskemad kui emased.

Karvastik on pruunides või hallides toonides, sageli toimub sesoonne karvavahetus, millega muutub karvade pikkus ja värvus. Mõnikord on jäsemetel, seljal ja näol kontrasteeruvad piirkonnad silmatorkav on habe, mis on isastel tunduvalt pikem.

Mõlemal sugupoolel on sarved; nende kuju ja pikkuse erinevus moodustab märgatava soolise dimorfismi. Emaste sarved on lühikesed, peenikesed ja vähe kaardus, isaste sarved on tugevasti taha kaardunud või spiraalselt sissepoole keerdunud ning võivad kasvada rohkem kui meetri pikkuseks.

Levik ja elupaigad

Kitsed elutsesid algselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas, suures osas Ees-, Kesk- ja Sise-Aasiast ning Aafrika põhjaosas. Küttimise ning elupaikade kadumise tõttu osas oma algsest levialast välja surnud. Kodukitsed aga viis inimene üle maailma endaga kaasa ja paljudes maades leidub metsistunud kodukitsede populatsioone. Kitsede elupaik on mägipiirkonnad – neid leidub Aasias üle 6000 m kõrguselgi, ent ka steppides ja kõrbealadel.

Eluviis

Kitsed on sageli videvikulise eluviisiga ning käivad toitu otsimas varahommikul või hilisel pärastlõunal; jahedamates piirkondades või jahedamatel aastaaegadel on neil pigem päevane eluviis. Emased elavad poegadega sageli rühmadena, isased elavad suurema osa aastast eraklikult või moodustavad rühmi. Paaritumisajal liituvad isased emaste rühmadega ning püüavad mõnikord ägedate võitlustega saavutada paaritumise eesõigust.

Kõik kitsed on taimtoidulised.

Väline süstemaatika

Kitsed arvatakse veislaste (Bovidae) seas kitslaste (Caprinae või Caprini) hulka. Kitslaste seas on teiste hulgas ka lambad ja mägikitsed. Vastupidiselt varasematele oletustele ei ole kitsed lammastega väga lähedasess suguluses. Nad erinevad lammastest tüüpilise habeme ja kumera peakuju poolest.

Sisemine süstemaatika

Kitsede sisemine süstemaatika Wangi jt (2023) järgi (lühendatud)^[1]:

Capra (kits)

Capra sibirica (siberi kaljukits)

	Capra aegagrus (pulstikkits)

	Capra aegagrus hircus ehk Capra hircus (kodukits)

	Capra cylindricornis (dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits)

	Capra caucasica (kubani tuur ehk läänekaukaasia kaljukits)

Capra falconeri (keerdsarvkits ehk markuur)

	Capra walie

	Capra nubiana (nuubia kaljukits)

	Capra pyrenaica (pürenee kaljukits)

	Capra ibex (alpi kaljukts)

Sisemine süstemaatika on vaidluse all. Lahkarvamused puuduutavad nii pulstik- ja kodukitse liigistaatust kui ka kaljukitsede liikide arvu. Enamasti eristatakse järgmist 9 liiki:^[2]^[3]

pulstikkits (Capra aegagrus Erxleben, 1777); sellest liigist kodustati kodukits
kubani tuur ehk läänekaukaasia kaljukits (Capra caucasica Güldenstedt & Pallas, 1783)
dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits (Capra cylindricornis Blyth, 1841)
keerdsarvkits ehk markuur (Capra falconeri Wagner, 1839)
alpi kaljukits (Capra ibex Linnaeus, 1758)
nuubia kaljukits (Capra nubiana F. Cuvier, 1825)
pürenee kaljukits (Capra pyrenaica Schinz, 1838)
siberi kaljukits (Capra sibirica Pallas, 1776))
Capra walie Rüppell, 1835)

Besoaarkits on pulstikkitse tuntuim alamliik

Ulukkitsed on omavahel lähedases suguluses ja nende sisemine süstemaatika on keeruline. Väliselt erinevad eri liigid peamiselt isasloomade sarvede poolest, mis on mõnel liigil väga suured. Eri liikide emasloomad on omavahel suhteliselt sarnased. Näiteks alpi kaljukits, siberi kaljukits ja nuubia kaljukits näevad väga sarnased välja ning arvati, et nad on omavahel eriti lähedases suguluses. Mõistatuslikuks jäi seejuures asjaolu, et nende kolme vormi levilad on lahutatud teiste ulukkitseliikide levilatega. Geneetilised uuringud näitavad aga, et siberi kaljukits ja nuubia kaljukits on eri liigid, kusjuures siberi kaljukits on kitse perekonna basaalrühm (kõige varem lahknenud liik). Paistab, et alpi kaljukits ei ole nende kahe üsna sarnase vormiga eriti lähedases suguluses, vaid on geneetiliselt väga sarnane väliselt üsna erineva pürenee kaljukitsega, kes on talle ka geograafiliselt kõige lähemal. Siberi, alpi ja nuubia kaljukitse vahelised välised sarnasused ei ole seega mitte lähedase suguluse tundemärk, vaid plesiomorfsused (algsete tunnuste säilimine). Kubani tuur jälle paistab olevat lähedas suguluses pulstikkitsega ning mitte nii lähedases suguluses dagestani tuuriga, kusjuures mõnikord (üksikutel isenditel) tuvastatud geneetiline lähedus viimasega on nähtavasti tingitud hübridiseerumisest. Keerdsarvkits, kes on välimuse poolest kõikidest teistest kitseliikidest väga erinev, lahkneb ülejäänud liikidest geneetiliselt palju vähem kui algul arvatud ega moodusta omaette kõrvalrühma.^[4]

Peaaegu kõik ulukkitseliigid on allopatrilised, st nende levilate vahel ei ole kattuvusi. Osalised kattuvused on pulstikkitse ja dagestani tuuri levila vahel ning keerdsarvkitse ja siberi kaljukitse levila vahel. Sealjuures ei moodustu hübriide ega üleminekuvorme. Vangistuses saavad kõik kitseliigid omavahel viljakaid järglasi.

Evolutsioon

Fossiilsed kitsed on teada ainult Euraasia varajasest pliotseenist. Kitse perekonna leiud piirduvad aladega selle praeguse levila ümbruses, Euroopas olid kitsed levinud kuni Briti saarteni. Need kitsed kuuluvad kas tänapäevastesse liikidesse või väljasurnud liikidesse, millest kõige tuntum on Capra priscus. See liik on pulstikkitsega väga lähedases suguluses ja võib-olla isegi sellega identne.

Kitse kodustamine

Vähemalt 10 000 aastat tagasi algas kodukitse kodustamine Iraani põhjaosas. Kitse peetakse lamba kõrval üheks vanemaks kodustatud metsloomaks. Liha ja piima kõrval kasutati ka kitsekarvu ja nahka, millest tehti vee- ja veinipaunu ning mõnel pool ka pärgamenti.^[5]

Ohustatud

Enamik metsikuid kitseliike on jahipidamise ja salaküttimise, elupaikade kadumise ning koduloomade konkurentsi tõttu ohustatud. Capra walie on IUCNi hinnangul väljasuremisohus. Ka enamikku teisi liike peetakse ohustatuks. Üksikud populatsioonid ja alamliigid, näiteks Capra pyrenaica pyrenaica, on juba välja surnud.

Vaata ka

Kitsetõugude loend

Viited

↑ Rui-Rui Wang, Pei-Pei Dong, Daisuke Hirata, Shamshidin Abduriyim. Mitochondrial DNA analyses revealed distinct lineages in an alpine mammal, Siberian ibex (Capra sibirica) in Xinjiang, China. – Ecology and Evolution, 2023, 13, lk e10288.
↑ Nathalie Pidancier, Steve Jordan, Gordon Luikart, Pierre Taberlet. Evolutionary history of the genus Capra (Mammalia, Artiodactyla): Discordance between mitochondrial DNA and Y-chromosome. – Molecular Phylogenetics and Evolution, 2006, kd 40, lk 739–749. Resümee.
↑ Colin P. Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2: Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 444–779.
↑ E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics. 2007, kd 43, nr 2, lk 181–189, Resümee.
↑ Melinda A. Zeder, Brian Hesse. 'The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago. – Science, 2000, kd 287, nr 5461, lk 2254–2257. online abstract Resümee, tasuta juurdepääs.

Välislingid

[Wang_et_al._2023-1] Rui-Rui Wang, Pei-Pei Dong, Daisuke Hirata, Shamshidin Abduriyim. Mitochondrial DNA analyses revealed distinct lineages in an alpine mammal, Siberian ibex (Capra sibirica) in Xinjiang, China. – Ecology and Evolution, 2023, 13, lk e10288.

[Pidancier_et_al._2006-2] Nathalie Pidancier, Steve Jordan, Gordon Luikart, Pierre Taberlet. Evolutionary history of the genus Capra (Mammalia, Artiodactyla): Discordance between mitochondrial DNA and Y-chromosome. – Molecular Phylogenetics and Evolution, 2006, kd 40, lk 739–749. Resümee.

[Groves_et_al._2011-3] Colin P. Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2: Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 444–779.

[RJG-4] E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics. 2007, kd 43, nr 2, lk 181–189, Resümee.

[5] Melinda A. Zeder, Brian Hesse. 'The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago. – Science, 2000, kd 287, nr 5461, lk 2254–2257. online abstract Resümee, tasuta juurdepääs.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]