Kirju-aasasilmik

Kirju-aasasilmik
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Liblikalised Lepidoptera
Sugukond	Koerlibliklased Nymphalidae
Alamsugukond	Silmiklased Satyrinae
Perekond	Aasasilmik Coenonympha
Liik	Kirju-aasasilmik
Binaarne nimetus
Coenonympha arcania Linnaeus (1761)

Kirju-aasasilmik (Coenonympha arcania) on koerlibliklaste sugukonda ja silmiklaste alamsugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

Liiginime eestikeelne osa viitab liblika kirjule tiivamustrile: oranžidele ja mustjaspruunidele toonidele ning tagatiiva alaküljel paiknevale silmatorkavale valgele ristvöödile. Ladinakeelne nimetus arcania tähendab „salapärast” või „varjatut”. Nimetus võib seostuda liigi eluviisiga, sest kirju-aasasilmik elutseb sageli metsaservadel, võsastikes ja teistes osaliselt varjatud elupaikades.

Välimus ja tunnused

Kirju-aasasilmiku tiibade siruulatus on 28–34 mm. Eestiiva ülakülg on oranž, kuid servise laialt ning eesserva välisosa kitsalt tume mustjaspruun. Tagatiiva ülakülg on valdavalt tume mustjaspruun, taganurgas paikneb lühike oranž kriips. Mõnikord võivad tagatiiva välisalas esineda väikesed oranži äärisega silmlaigud. Alaküljel olev lai valge vööt kumab sageli nähtavalt läbi ka tiibade ülaküljele. Tiivanarmad on helehallid. Eestiiva alakülg on oranž, tipuosa kahvatu rohekashall ning taganurk mustjas. Tipuosas paikneb väike kollase äärise ja valge tuumaga must silmlaik. Piki tiiva servist kulgeb kitsas tinahalli läikega vööt. Mõnikord leidub välisalas valge ristvöödi fragmente. Tagatiiva alakülg on tumedam kui eestiiva alakülg. Selle kannaosa on rohekashall, kesk- ja välisala hallikasoranž. Kesk- ja välisala piiril asub väga lai valge ristvööt, mis on liigi üks olulisemaid määramistunnuseid. Välisalas paikneb tavaliselt 4-6 kollase äärise ja valge tuumaga musta silmlaiku. Ka tagatiiva servist kulgeb kitsas tinahalli läikega vööt.

Mitmed teised aasasilmikute liigid on sarnased kirju-aasasilmikuga. Sarnaseid liike saab eristada selle järgi, et neil pole ülakülg niivõrd mustjas-pruun-oranžikirju. Lisaks tagatiiva alumisel küljel olev valge ristvööt teiste aasasilmikutega võrreldes alati suurem ja laiem.

• 
  Coenonympha arcania ♂
• 
  Coenonympha arcania ♂ △
• 
  Coenonympha arcania ♀
• 
  Coenonympha arcania ♀ △

Elupaik

Liblikas on metsaliik, keda võib kohata metsaservadel, teeservadel, raiesmikel, võsastikes ja vanadel raiestikel. Ta esineb nii kuivades kui ka parasniisketes elupaikades. Eestis on liik seotud eelkõige Lõuna- ja Kagu-Eesti sobivate metsaservade ning hõredama taimestikuga aladega.

Liblikale meeldivad päikeselised paigad, kus ta saab päevitada. Päevitades hoiab ta tiivad koos ja kallutab oma keha nii, et päikesekiired langeksid tiibade alaküljele võimalikult otse. Mida kõrgemale päike tõuseb, seda rohkem liblikas end kallutab. Vahel võib ta olla peaaegu külili.

Levila

Levinud Euroopas, Uuralites, Kaukaasias, Taga-Kaukaasias, Väike-Aasias ja Iraanis. Liik on tavaline ja laialt levinud suuremas osas Ida-Euroopast. Põhja pool ei ulatu levila Baltimaadest kaugemale ning Venemaal levib liik Leningradi oblasti lõunaosast kuni Lõuna-Uuraliteni. Lõuna pool puudub liik peamiselt Krimmis ja Ukraina kuivstepialadel.

Põhjaosas ulatub levila Rootsi keskossa ja Lõuna-Eestini; Soomest ei ole kirju-aasasilmikut leitud. Eestis paikneb liik oma levila põhjapiiril ning on olnud traditsiooniliselt seotud eelkõige riigi lõuna- ja kaguosaga. Viimastel aastatel on üksikuid leide saadud ka laiemalt Lõuna-Eestis.

Rööviku areng

Röövik on heleroheline ning kehal on valged pikivöödid. Kuni 2,5 cm pikk. Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, eriti sageli longus helmikal. Röövik talvitub.

Lennuaeg

Kirju-aasasilmiku lennuaeg ulatub Eestis peamiselt juuni esimesest poolest juuli lõpuni.

Välislingid

 Kirju-aasasilmik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Kirju-aasasilmik andmebaasis eElurikkus
• Rööviku foto