Kirill Stremoussov

Allikas: Vikipeedia
Kirill Stremousov 2020. aastal

Kirill Sergejevitš Stremousov (vene keeles: Кирилл Сергеевич Стремоусов; 26. detsember 1976 Holmivskõi, Donetski oblast, Ukraina – 9. november 2022 Henitšesk, Ukraina) oli Venemaa ja Ukraina poliitik ja blogija.

Alates 26. aprillist 2022 oli ta Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas Hersoni oblasti asekuberner. Ukraina julgeolekuteenistus otsis teda riigireetmise tõttu. Venemaa pressiteate järgi hukkus ta 9. novembril liiklusõnnetuses HersoniArmjanski maanteel Henitšeski lähedal. President Vladimir Putin andis Stremoussovile postuumselt Julguse ordeni.

Stremoussov maeti 11. novembril Simferopolis.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Lääne-Ukraina Riikliku Ülikooli, seejärel oli kalasöödafirma omanik. Hiljem juhtis kalainspektsiooni ja 2007. aastal asus juhtpositsioonile Kiievi kalanduskomitees, kuid 2009. aastal astus tagasi ja lahkus Hersoni, kus asutas uudisteagentuuri Tavria News. Viis läbi alternatiivmeditsiini teemalisi seminare ning sai uue okultistlikku ja vandenõulist laadi usuliikumise "Concept of Public Security" liikmeks. Ta oli üks Venemaa paremäärmuslike organisatsioonide lippudega nn "Vene sörkjooksu" korraldajaid. Teda seostati endise rahvasaadiku Sergei Kiritšenkoga, kes toetas "parempoolseid rahvusautonoiste", samuti Viktor Medvedtšuki organisatsiooniga Ukraina Valik. Ta asutas venemeelset Ukraina presidenti Viktor Janukovitšit toetava poliitilise organisatsiooni Presidendi Eest. Ta oli 1. märtsil 2014 toimunud venemeelse "anti-Maidani" miitingu korraldaja. Temast sekti "Avaliku turvalisuse kontseptsioon" ("Концепция общенийной безопасной", KOB) liider. See vandenõuorganisatsioon ühendab endas vene rahvusluse, esoteerika, paganluse ja killud teistest õpetustest, kuid üks selle eesmärke on "ühtse idaslaavi riigi" kujundamine (mis on täielikult kooskõlas Kremli ambitsioonidega).

Koroonaepideemia ajal sai temast tulihingeline karantiinivastane, vaktsineerimisvastane ja kõigi võimalike koroonaviiruse võltsingute levitaja. Süüdistas oma videotes ametivõime koroonaviiruse levimises, rääkis "USA biolaboritest Ukrainas", kutsus üles mitte kandma maske ja mitte järgima piiranguid.[1][2]

2017. aasta novembrist 2019. aasta jaanuarini oli ta Ukraina Sotsialistliku Partei Hersoni osakonna esimees, mida tol ajal juhtis Ilja Kiva. Alates 2021. aastast on ta venemeelse Deržava partei liige.

26. aprillil 2022 kuulutas ta end Hersoni oblasti Venemaa okupatsioonivalitsuse aseesimeheks. Sellel ametikohal andis ta korralduse blokeerida Khersoni piirkonnas Google'i, YouTube'i ja Viberi teenused.[3][4] 17. oktoobril 2022 avaldas ta video, milles teatas, et "peagi korraldatakse kogu planeedil Maa rahvahääletusi Venemaaga taasühendamiseks". Tema loetud luuletuse järgi peaksid Venemaa koosseisu kuuluma muu hulgas Tšehhi, Poola, Ungari ja Rumeenia: „Ma näen Prahat ja Varssavit, Budapesti ja Bukaresti. See on Vene riik, kui palju lemmikkohti seal on? Ma näen Sri Lankal pagoodi. Ja Korea ja Hiina ... Kus iganes ma tankiga sõidan, kõikjal on mu lemmikmaa.”[5][6]

Ta on avalikkuses tuntud oma kakluste poolest. Niisiis viis ta 2017. aasta veebruaris Hersoni linnapea sunniviisiliselt tänavale ja viskas ta kõnniteele, öeldes, et see on viis sundida linnapead tänavaid jääst puhastama. Samal kuul viskas ta linnavolikogus politseiniku põrandale ja hakkas teda jalaga peksma. 2018. aasta mais tungis ta sisse tasulisesse randa ning teda sealt välja saada püüdes (pärast seda, kui turvamees talle gaasikanistriga pritsis) tulistas ta traumaatilisest püstolist kummikuulidega turvameest. Samal aastal üritas ta rünnata SBU konvoid, et enne kohtuistungit välja peksta Krimmi saadik Ühtsest Venemaast ning hiljem Hersoni linnapea kabinetis, kuhu ta tõi elektrikatkestuse vastu protestijaid, ründas ta linnapea esimest asetäitjat. 18. jaanuaril 2019 osales ta ajalehe Novii Den pressiklubis tulistamise ja pisargaasi pihustamise intsidendis, mille järel ta tagandati Sotsialistliku Partei piirkonnaosakonna juhi kohalt. 2020. aasta juunis ründas ta ajakirjanikku (kohaliku ajakirjanduse andmetel oli põhjus Stremoussovi kohta avaldatud negatiivne väljaanne). 2021. aasta augustis algatas ta raudteejaama lähedal asuvas bussipeatuses skandaali piirkonna vedajatega, aga teda ennast peksti ja pihustati pisargaasiga näkku.[7][8]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

9. novembril 2022 teatasid Venemaa võimuesindajad tema surmast. Ametliku versiooni kohaselt hukkus ta õnnetuses 8 kilomeetri kaugusel Novaja Kahhovkast. Seega suri ta päeval, mil avaldati Venemaa kaitseministri korraldus Hersoni linnast lahkumiseks ja Vene relvajõudude taandumiseks Dnepri vasakkaldale (kuigi avalikud teated sellest käsust ilmusid pärast tema surma).[9]

Ukraina Hersoni oblastinõukogu asejuht Juri Sobolevski ütles 9. novembril, et surm võis olla lavastatud. Veokist ja selle juhist pole midagi teada, hukkunu surnukeha ja surmatunnistust ei näidata.[10]

Ta maeti 11. novembril 2022 Simferopolis Abdali kalmistule.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://ms.detector.media/trendi/post/28056/2021-08-31-prorosiyskyy-trykster-konspirolog-i-vatazhok-antyvaksiv-khto-takyy-kyrylo-stremousov/
  2. https://telegraf.com.ua/ukraina/2022-05-11/5704854-svyazi-s-kriminalom-pod-prikrytiem-media-chto-izvestno-pro-gaulyaytera-khersonshchiny-kirilla-stremousova
  3. https://www.bbc.com/russian/news-61407021
  4. https://zona.media/chronicle/149
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2022. Vaadatud 15. novembril 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. https://www.bbc.com/russian/features-63579429
  7. https://novayagazeta.eu/articles/2022/09/23/tantsor-na-pakostiakh
  8. https://holod.media/2022/11/09/stremousov/
  9. https://www.svoboda.org/a/rossiyskiy-zamestitelj-glavy-hersonskoy-oblasti-pogib-v-dtp/32122503.html
  10. https://t.me/stranaua/74290
  11. https://iz.ru/1423965/2022-11-11/v-simferopole-nachalas-tceremoniia-proshchaniia-so-stremousovym