Kirikukivi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Läänemaal asuvast üksikust rändrahnust; Palmse pargis asuvate rabakivirahnude kohta vaata artiklit Kirikukivid

Kirikukivi (ka Kerkstain või Eernstain (Kotkakivi)) on rabakivist hiidrahn Läänemaal Vormsi vallas Norrby külas Kärkgrunne saare põhjaservas rannavees ning on hõlpsasti leitav. Kivi jääb Väinamere hoiualale.

Kivi mõõdud on: pikkus 7,8 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,6 m, ümbermõõt 25–30 m (hinnang; suurim ümbermõõt asub umbes 2 m kõrgusel ja seda pole mõõdetud).[1] Kivi võeti kaitse alla aastal 1941.[2] Kivile on kehtestatud piiranguvöönd 50 m (0,77 ha).[3]

Rahn on kõrge püstjas, kallutatud tahuka kujuline. Selle terav harjajoon ja sellelt laskuvad tasased laepinnad loovad mulje katusest (see meenutavat Vormsi tornita kirikut). Rahn aheneb allpool, külgseinad on tugevasti eenduvad. Asub klibulisel merepôhjal, ca 0,5 m sügavuselt vees, vahel kuival. Pikitelg on ida-läänesuunaline. Rahnu idaotsale on tehtud kriips ja arv 1851, mis märgib selle aasta veeseisu. Kivi on 19. sajandi keskel üks kotkas pesapaigana kasutanud, seepärast ka nimetus Eernstain.[4]

Rahn on alates 1941. aastast üksikobjektina looduskaitse all.[5]

Uuritus[4][muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1933 uuris kivi Ants Laasi.

Teisi uurijaid: U. Sepp, V. Paatsi, Priit Kohava, Enn Pirrus, Ülo Heinsalu.

Raamatus "Eesti maastikud", Tallinn 1984, lk. 56 on toodud rahnu foto.

Kirjandust[4][muuda | muuda lähteteksti]

  1. C. F. Russwurm, Sagen aus Hapsal, d. Wieck, Ösel u. Runö. Reval, 1861.
  2. Gregor von Helmersen, Studien über die Wanderblöcke und Diluvialgebilde Russlands. II Lief.-Mem. Acad. Sei. St.-Petersb., 1882, VII Ser., t. XXX, N 5.
  3. Urve Ratas, Vormsi loodusest. Tallinn 1977.
  4. U. Sepp, Vormsil matkates. – Eesti Loodus, 1969, 5, foto.
  5. V. Paatsi, Eesti Loodus. 1986, 8, foto.
  6. Priit Kohava, Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Tallinn 1988. Käsikiri. Eesti Maakorralduskeskus.
  • Haapsalu rajooni TSN TK otsus nr 17 (22.04.1964) "Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine"

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pirrus, Enn (2009). Eestimaa suured kivid. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus.
  2. "Kerkstain". Keskkonnaportaal. Vaadatud 27.12.2022.
  3. "Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus". Riigi Teataja. 03.09.2021. Vaadatud 28.12.2022.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Kirikukivi". EELIS Infoleht. Vaadatud 27.12.2022.
  5. "Kerkstain". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]