Kipper

See artikkel räägib laevajuhist. Nootkonna vanemast vaata artiklit Kipper (kalandus). Suitsukala kohta vaata Kipper (kalatoit). Perekonnanime kohta vaata Kipper (perekonnanimi).

---

Kipper ka kippar (laevnik, alamsaksa schipper, vanarootsi skipari) on laevajuhi ja -omaniku ajalooline nimetus.

Ajaloost

Eestis oli kuni 1940. aastani kipper alla 100 brutoregistertonnise mahutavusega purjelaeva kapten. Ta sai laevajuhtimisõiguse lühiajalistel kursustel pärast kutseeksami sooritamist.

Tänapäev

21. sajandi alguses kasutab Veeteede Amet meremeeste diplomeerimisel oskussõna kipper järgnevalt

• Kipper-mehaanik alla 50 GT / 750 kW laeval
• Kipper alla 50 GT laeval
• Kipper alla 200 GT laeval

Väikelaevajuhti võib ka kipperiks nimetada. Väikelaevajuhiks saamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada eksam. Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus. Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on: 1) meri ja siseveed, 2) siseveed.

Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m² või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.

Vaata ka

• Eesti Merekool
• kaater
• kiiljaht
• laeva kapten
• Mereakadeemia
• metskapten
• purjejaht
• reeder
• väikelaev

Välislingid

• Kipper Merevikis