Kindlustus Eestis

Allikas: Vikipeedia

Kindlustus on ootamatu ja/või äkilise sündmuse tagajärgede korvamise edasi andmine mõistlikel tingimustel ja tasu eest. Kindlustuslepingu järgi maksab kindlustusandja kokkulepitud juhtumi korral kindlustushüvitise, kindlustusvõtja kohustus on tasuda kindlustusmakseid.[1]

Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist.

Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul. Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud ja mõõdetavad. Mistahes ettetulevaid riske kindlustada võimalik ei ole. Alati on ka riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti on alati sündmusi, mille korral kindlustusselts hüvitist ei maksa. Kindlustus võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda ning pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund.[2]

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kindlustusrisk – oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
  • Kindlustuskaitse – riskid, mida kindlustusleping katab.
  • Kindlustushuvi – on isiku (kindlustusvõtja) huvi kindlustada ennast, oma vara või teenus teatud riski vastu.
  • Kindlustatud ese – ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud (füüsiliste isikute elu ja tervis ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vara, varalised ja mittevaralised huvid, õigused ja kohustused).
  • Kindlustusjuhtum – kindlustusseltsi ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse – reeglina taastama juhtumieelse olukorra või maksma hüvitist. See, mis on täpselt kindlustusjuhtum, määratakse kindlaks kindlustuslepingus.
  • Kahjunõue – kindlustusvõtja poolt lepingu täitmise kohustuse sissenõudmine kindlustusandjalt.
  • Kindlustusmakse ehk kindlustuspreemia – summa, mida kindlustusvõtja maksab kindlustuse eest. Kasutatakse ka ajalooliselt kujunenud mõistet "preemia".[3]

Kindlustuse põhiliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kahjukindlustus (varakindlustus)[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusandja kohustuseks vastavalt kindlustuslepingule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine kindlustatud isikule. Kahjukindlustuse liigid on liikluskindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, haiguskindlustus, reisikindlustus, sõidukikindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, varakindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus jm.

Elukindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (nt kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Elukindlustuse liigid on surmajuhtumi kindlustus, kapitalikogumiskindlustus, sünnikindlustus, abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, lisakindlustus jm.

Edasikindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Edasikindlustus on edasikindlustuslepingu alusel kindlustusandja kindlustusriskide ülevõtmine. Edasikindlustuse eesmärgiks on maksta kindlustusandjale kokkulepitud suuruses hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuse liigid on kahjukindlustuse edasikindlustus ja elukindlustuse edasikindlustus.[2]

Sotsiaalkindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalkindlustus hõlmab kogu elanikkonda, on kohustuslik ja seda finantseerib riik kindlaks määratud hüvitiste suuruses, mis on muudetavad poliitiliste otsuste või muude mehhanismidega. Sotsiaalkindlustushüvitised asendavad saamata jäänud tulu selliste nn sotsiaalsete riskide puhul, millega oletatavasti kaasneb sissetulekute vähenemine või katkemine: vanemlus/emadus, haigus, töövõimetus, toitjakaotus, vanadus ja töötus. Vaesuse või puuduse riskide maandamine kuulub hoolekande, sh sotsiaalabi valdkonda ning neid makstakse puuduse korral ja abivajaduse järgi. Kohalike omavalitsuste pakutav sotsiaalhoolekanne on osa sotsiaalkaitsesüsteemist.

Riskide maandamiseks on ette nähtud järgmised sotsiaalkindlustushüvitised:

  • töötusriskihüvitised: töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, koondamishüvitis, Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis, ennetähtaegne vanaduspension ja abikaasatasu;
  • vanadusriski hüvitised: vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension ja päästeteenistujate toetus;
  • haigus- ja töövõimetusriski hüvitised: haigushüvitis ja töövõimetuspension;
  • pere ja lastekasvatamisega seotud riskihüvitised: vanemahüvitis, hooldushüvitis ja sünnitushüvitis;
  • toitjakaotusriski hüvitis: toitjakaotuspension.[4]

Igas Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis on oma sotsiaalkindlustusseadused. Nendes õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused on kõigi konkreetses riigis töötavate inimeste (nii kohalike kui välismaalaste) jaoks ühesugused. EL-i eeskirjadega koordineeritakse aga riiklikke süsteeme, et inimesed, kes kolivad teise EL-i liikmesriiki, ei kaotaks oma sotsiaalkindlustuskaitset (näiteks pensioniõiguseid ja ravikindlustust) ning neil oleks alati teada, millise riigi õigusakte nende suhtes kohaldatakse. EL-i eeskirjade kohaselt saavad iga isiku suhtes korraga kehtida ainult ühe riigi sotsiaalkindlustuseeskirjad – seega peavad nad sotsiaalmakseid maksma üksnes kõnealuses riigis.

Üldiselt kohaldatakse selle riigi seadusi, kus isik tegelikult töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana), ning maksed tuleb tasuda seal. Isiku elukoht (näiteks juhul, kui nad sõidavad tööle teisest riigist) või tema tööandja asukoht ei oma tähtsust. Erandiks on teise riiki lähetatud töötajad, kui lähetus kestab vähem kui 2 aastat: nemad võivad jääda kindlustatuks ning tasuda sotsiaalmakseid riigis, kust nad on lähetatud. Inimeste puhul, kes töötavad samaaegselt rohkem kui ühes riigis, kasutatakse erieeskirju, et määrata kindlaks, millise riigi õigusakte kohaldatakse ja kus nad peaksid makseid tasuma.[5]

Sotsiaalkindlustusõigused on individuaalsed õigused ning ei sõltu abivajadusest ega muudest sissetulekutest. See tähendab, et sotsiaalkindlustushüvitised peavad olema tagatud isikule mingi sotsiaalse riski puhul ka siis, kui puudust pole tuvastatud.

Õigus sotsiaalkindlustusele erineb õigusest kindlustusele/erakindlustusele, sest selles rakendatakse solidaarsusprintsiipe – nii põlvkondadevahelist kui ka -sisest solidaarsust ning jõukamate isikute sissetulekute arvelt võivad saada kasu vaesemad. Erakindlustus seevastu kindlustab eeskätt individuaalset riski, aidates leevendada sissetulekute langust või korvata suurenenud kulutusi ja sõltub inimese enda sõlmitud kokkulepetest ning vabatahtlikest osamaksetest.

Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi sotsiaalkindlustuse kolmeks põhiliseks ja suuremaks skeemiks on pensionikindlustus, ravikindlustus ja töötuskindlustus.[4]

Kindlustuse vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vabatahtlik kindlustus – vabatahtliku kindlustuse puhul ei tulene kindlustuslepingu sõlmimise kohustus seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eeldus on isiku huvi kaitsta ennast ootamatutest ja äkilistest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Vabatahtlikud kindlustused on näiteks kodukindlustus, sõidukikindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt.
  2. Kohustuslik kindlustus – kohustuslik kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Isikul on võimalik valida, millise kindlustusandjaga leping sõlmida. Levinuim kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest.
  3. Sundkindlustus – sundkindlustuse puhul on isikul seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või kindlale isikule. Sundkindlustus on näiteks sotsiaalmaksust finantseeritav ravikindlustus või ka töötuskindlustus.[1]

Kindlustusandjad ja -vahendajad[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusteenust osutavad kindlustusandjad. Kindlustuslepingut on võimalik sõlmida otse kindlustusandjaga või kindlustusvahendaja kaudu. Kindlustusandja on kindlustusteenuse osutaja, kellel on kindlustusjuhtumi korral hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandjaga. Kindlustusandjad järgivad teenuse osutamisel kindlustusteenuse hea tava.

Kindlustusandja[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusandja on kindlustusteenuse osutaja, kellel on kindlustusjuhtumi korral hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandjaga. Kindlustusandjad järgivad teenuse osutamisel kindlustusteenuse head tava.

Kindlustusvahendaja[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusvahendajad on kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Vahendajad pakuvad vahendusteenust.

Kindlustusmaakler[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusmaakler vahendab kindlustuslepinguid kliendi ehk kindlustusvõtja huvides.

Kindlustusmaakler peab:

  1. välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule;
  2. teavitama klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest, sh esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumusi kindlustuslepingu sõlmimiseks;
  3. teavitama klienti enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlustusmaksetest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest;
  4. teavitama klienti hüvitamise põhimõtetest kindlustusjuhtumi korral;
  5. soovitama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini tema kindlustushuvile ja nõudmistele;
  6. põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi;
  7. konsulteerima klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes.[1]

Kindlustusagent[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusagent vahendab kindlustuslepinguid kindlustusandja esindajana. Kindlustusagent pakub vaid ühe seltsi teenuseid. Näiteks võib agendiks olla reisibüroo, kes müüb ühe kindla seltsi reisikindlustust või bensiinijaam, mis müüb ühe kindlustusseltsi liikluskindlustust. Erandjuhul võib agent esindada ka mitut kindlustusseltsi, kuid seda üksnes tingimusel, et nende seltside tooted ei konkureeri omavahel. Ehk teisisõnu müüb agent näiteks ühe seltsi liikluskindlustust ja teise seltsi kodukindlustust. Kindlustusagent peab klienti informeerima sellest, millist kindlustusseltsi on tal õigus esindada ning millist liiki lepinguid ta vahendab. Samuti peab ta teavitama kindlustuslepingu võimalikest variantidest ja enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvustama kliendile kindlustuslepingu tingimusi.[6]

Ala- ja ülekindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Alakindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Alakindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kui näiteks õnnetuses kannatada saanud eramu taastamine läheb oluliselt kallimaks lepingus kokku lepitud maksimaalsest kindlustussummast, on tegemist alakindlustusega. Sel juhul hüvitab kindlustusselts kahju võrdeliselt kindlustussumma suhtega vara tegelikku kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Alakindlustus võib tekkida näiteks olukorras, kus ehitushinnad väga kiiresti tõusevad. Siis ei ole kindlustusseltsilt saadud hüvitisega enam võimalik eluaset täies mahus taastada. Soovitatav on küsida kindlustusseltsilt arvamust kindlustusobjekti õige kindlustusväärtuse kohta.

Ülekindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama rohkem, kui on kindlustatud eseme tegelik kindlustusväärtus.

Ülekindlustuse puhul on võimalik vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vähendamisega. Selleks tuleks pöörduda oma kindlustusseltsi poole. Sellise olukorra vältimiseks küsi enne lepingu sõlmimist üle, mis on kindlustusväärtus. Kindlustusväärtuseks võib olla näiteks kindlustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus.

Eluaseme kindlustamisel on kindlustushuviks tavaliselt elamu taastamisväärtus. Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. Kindlustusvõtja peaks ka omalt poolt hindama, milliseks võib eluaseme taastamisväärtus lepingu kehtimise aja jooksul kujuneda. Selleks tuleb hinnata, milliste riskide realiseerumine on tõenäoline ning kui palju nende riskide realiseerumisel läheks maksma eluaseme taastamine.[7]

Kindlustusleping[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu järgi maksab kindlustusandja kokkulepitud juhtumi korral kindlustushüvitise, kindlustusvõtja kohustus on tasuda kindlustusmakseid.

Üldjuhul koosneb kindlustusleping järgmistest osadest:

  1. Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus – kliendi avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts või kindlustusvahendaja (näiteks kindlustusmaakler või kindlustusagent) talle konkreetse pakkumise.
  2. Kindlustuse tüüptingimused – kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka konkreetset kindlustusliiki või -lepingut puudutavad eritingimused.Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon. Kindlustustingimused on kindlustusseltsi poolt välja töötatud kõikide klientide jaoks ja nende sisus üldjuhul eraldi kokku ei lepita. Samas võivad kindlustustingimused olla teataval määral läbiräägitavad. Kõikidel kindlustusseltsidel on tüüptingimused erinevad, hoolimata sellest, et pakutav toode võib kanda erinevates seltsides sama nime.
  3. Kindlustuspoliis – poliis on tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.

Kindlustuslepinguga lepitakse kokku kindlustuskaitse tingimused:

  1. mis on kindlustatud ehk mis on kindlustatud ese (näiteks inimese elu või tervis, auto, maja, isiku vastutus);
  2. mis on kindlustusjuhtum ehk millise sündmuse tagajärjel peab kindlustusandja hüvitise maksma;
  3. mis summas kahju hüvitatakse või hüvitis välja makstakse;
  4. mis ajal ja kus toimunu on kindlustusjuhtum ehk mis perioodil ja kus kindlustus kehtib;
  5. millised kindlustusvõtja kohustused;
  6. kui suur on kindlustusvõtja omavastutus.[8]

Kindlustuslepingu sõlmimiseks on mitu võimalust:

  1. Pöördud otse kindlustusseltsi kontorisse või teed lepingu seltsi internetilehe kaudu. Tasub teada, et kuna kõikide seltside tingimused on erinevad, võiksid enne lepingu sõlmimist võrrelda vähemalt kolme seltsi pakkumisi.
  2. Kasutad kindlustusmaakleri või kindlustusagendi abi. Kindlustusmaakler esindab sinu kui kindlustusvõtja huve ning otsib sulle erinevate kindlustussseltside pakkumisi. Kindlustusagent pakub vaid ühe kindlustusseltsi teenuseid ja esindab selle seltsi huvisid.[6]

Tegevused hea kindlustuslepingu sõlmimisel[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustamise mõttest kuni hea kindlustuslepingu sõlmimiseni tuleb läbida mitu sammu.

  1. Mõelge võimalikele juhtumitele, mis võivad mõjutada teie majanduslikku olukorda. Erilist tähelepanu vajavad harva esinevad juhtumid, mille tõttu võib aga tekkida suur kahju.
  2. Analüüsige, mida saab ja on mõistlik kindlustada, sh mille vastu ja millistel tingimustel kindlustada.
  3. Tehke valik, kas sõlmida kindlustusleping otse kindlustusandjaga või läbi oma esindaja, kindlustusmaakleri.
  4. Kui soovite, et teie huve esindab kindlustusmaakler, valige kindlustusmaakler. Valikul maksab silmas pidada, mis teenuseid maakler osutab, mis tegevusteks annate maaklerile volituse ja mille eest maakler vastutab.
  5. Koostöös kindlustusmaakleri või kindlustusandjaga täpsustage oma kindlustushuvi ja -vajadust. Selgitage, miks ja mida te mille vastu ja mis tingimustel kindlustada soovite. Nõudke kindlustusandjalt või kindlustusmaaklerilt, et teenus teile lahti selgitataks.
  6. Võrrelge kindlustuspakkumisi ja tehke esmane valik kindlustusandja ja teenuse osas.
  7. Lugege läbi kindlustuslepingu dokumendid ja kindlustustingimused. Küsige kindlustusandjalt või kindlustusmaaklerilt vastuseid. Nõudke, et teile selgitatakse kindlustuslepingu tingimusi.
  8. Veenduge, et pakutav kindlustusleping on hea kindlustusleping.[1]

Välistused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna igal kindlustuse pakkujal on eri lepingutingimused, siis on soovitatav kindlustuse valimisel lähtuda kõigist lepingutingimustest kui tervikust ehk sellest, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel teile kindlustuskaitset pakutakse.

Kindlustusandja ei paku kindlustuskatet järgnevatele juhtumitele (näitena toodud kaks Eestis tegutsevat kindlustusandjat):

IF P&C Insurance AS
Reisikindlustus
  • Maavärin, laviin, üleujutus, metsatulekahju, orkaan, keeristorm, vulkaanipurse, hiidlaine (tsunami)
  • Kui kahju põhjuseks on terroraktide vältimiseks rakendatud piirangud või abinõud
  • Moraalne kahju
  • Tuumaenergia ja radioaktiivsus
  • Massilised korratused, sõda, relvakokkupõrge
  • Streik, töösulg
  • Joobeseisund
Pagasikindlustus
  • Töövahendid, tööriistad
  • Kaubad, toote- või kaubanäidised
  • Piletid
  • Raha, väärtpaberid, pangakaardid
  • Prillid, päikseprillid, kontaktläätsed
  • Dokumendid
  • Tarkvara, andmebaasid
  • Kollektsioonid
  • Mööbel, kolimise eesmärgil transporditavad asjad
  • Mootorsõidukid, haagise, autosuvilad, paadid, nende varuosad
  • Toiduained, joogid
Reisitõrkekindlustus
  • Tervislik seisund, kui reisitõrke põhjustas enne kindlustuslepingu sõlmimist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või kestmine
  • Valesti planeeritud ajagraafik
  • Tiiburlaevad ja Eesti-sisene laevaliiklus
  • Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kulutuste eest on võimalik hüvitist saada reisitõrke eest vastutavalt isikult, transpordiettevõttelt, reisikorraldajalt vms
  • Reisitõrke tõttu saamata jäänud tulu
Salva Kindlustuse AS
Reisikindlustus
  • Kulu, mis on tekkinud Eestis või riigis, mille kodanik kindlustatu on, v.a. eestis alaliselt elavad Vene Federatsiooni, Ukraina Vabariigi ja Valgevene Vabariigi kodanikud
  • Kulu, mis on tekkinud 30 päeva möödumisel pärast kindlustusperioodi lõppemist
  • Kulu, mis on seotud psühhiaatrilise ja psühhoneuroloogilise seisndi või haigusega (sh stressreaktsioon, depressioon, ärevushäired)
  • kosmeetilise ja plastilise opratsiooni kulud
  • Kulu, mis on seotud raseduse ja sünnitusega (k.a. abort), v.a. vältimatu abi õnnetusjuhtumi tagajärjel
  • Kahju, mis tekkis mägironimise, mägimatkamise, lennuspordi, langevarjuhüppe, ratsaspordi, motospordi, allveespordi, veespordi, mille harrastamisel kasutatakse mootorsõidukit, surfi, poksi, maadluse, võitluskunsti, talispordi harrastamisel väljaspool talispordikeskuse märgistatud radasid ning muu ekstreemse spordiala harrastamisel ning kulu, mis tekkis ametlikuks spordivõistluseks ettevalmistamisel või sellest osavõtul
  • Mäesuusatamisel või lumelauaga sõitmisel tekkinud kahju, v.a. kui selle kohta on kantud märge poliisile
  • Kulu, mis on seotud suguhaiguse või AIDSI-iga ning haigusega, mis on põhjustatud HIV-viiruse poolt
  • Füüsilise vigastuse, puuduse, meditsiinilise seisundi või kroonilise haigusega seotud kulu, mis esines kindlustatul enne antud reisi või kindlustusperioodi algust
  • Kulu, mis on seotud onkoloogilise haigusega
  • Plaanisel ravi kulu
  • Kulu vaktsineerimisele ja kaitsesüstile
  • Kulu meditsiinilise abi või alternatiivse meditsiini kasutamisel
  • Kahju, mis on seotud füüsilise palgatöö tegijaga, v.a. kui selle kohta on kantud märge poliisil
  • Kulu, mis on seotud kindlustatu kodumaale tagasitoimetamisega juhul, kui selleks ei ole Salva Kindlustuse või meditsiiniabi koordinatori nõusolekut
Pagasikindlustus
  • Kindlustatud asja tehniline rike või asja loomulik kulumine tavapärase kasutamise käigus
  • Asja kahjustamine pagasis olevate sööbivate, määrivate ainetega kokkupuutel või teravate esemete tekitatud lõikevigastuste tõttu
  • Järelevalveta jäetud asja vargus, asja kaotamine või mahaunustamine
  • Kohvri või reisikoti kulumisest, määrdumisest ja kriimustamistest tekkinud kahju
  • Pagasi hilinemine Eestisse saabumisel
  • Töövahendid, tööriistad
  • Kaubad, toote- või kaubanäidised
  • Piletid
  • Raha, väärtpaberid, pangakaardid
  • Prillid, päikseprillid, kontaktläätsed
  • Dokumendid
  • Tarkvara, andmebaasid
  • Kollektsioonid
  • Mööbel, kolimise eesmärgil transporditavad asjad
  • Mootorsõidukid, haagise, autosuvilad, paadid, nende varuosad
  • Toiduained, joogid
Reisitõrkekindlustus
  • Reisitõrke põhjustab kindlustuslepingu sõlmimist või reisi ärajäämise kindlustuskaitse algust alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi kestmine
  • Reisitõrke põhjustab kindlustatu rasedus või sellest tingitud koplikatsioon, sünnitus
  • Reisitõrke põhjustab kindlustatu krooniline haigus või selle ägenemine
  • Reisitõrke põhjustab kindlustatu psühhiaatrline või psühhoneuroloogiline seisund või haigus
  • Reisitõrke põhjustab kindlustatu süüline tegevus või tegevusetus
  • Kindlustatu oleks reisitõrke kahju või kulutusi saanud mõistliku tegevusega vältida
  • Kulutused kuuluvad kompenseerimisele reisitõrke eest vastutava isiku, transpordiettevõtte vms poolt
  • Reisitõrkepõhjustab valesti planeeritud reisi ajagraafik, milles ei arvestata reisile registreerimiseks ja turvakontrolliks kuluvat aega või ümberistumiseks ettenähtud vajalikku miinimum aega, tavapäraseid ilmastikuolusid, liiklusolusid jms
  • Reisitõrke põhjustab reisi alguspunkti hilinemine, mille põhjuseks on kindlustatu eelmise reisi pikenemine, v.a juhul, kui eelmine reis pikenes tulenevalt käesolevate tingimuste alusel hüvitatavast tervisekindlustuse kindlustusjuhtumist

[9]

Eestis püsivalt tegutsevad kindlustusandjad[muuda | muuda lähteteksti]

EKsL[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki püsivalt Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välismaiste kindlustusandjate filiaale ühendav organisatsioon. EksL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed.[10]

EKsL-i liikmed:

 Pikemalt artiklis Eesti kindlustusettevõtete loend

LKF[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse garantiifond, hüvitusorgan ja Eesti rohelise kaardi büroo. LKF on loodud liikluskindlustuse seaduse alusel eesmärgiga tagada liikluskindlustuse süsteemi toimimine. LKF:

  • hüvitab kindlustamata ja tundmatuks jäänud sõidukite tekitatud liikluskahju;
  • haldab liikluskindlustuse registrit;
  • täidab hüvitusorgani ja teabekeskuse ülesandeid;
  • on piirikindlustuse kindlustusandja;
  • on rohelise kaardi büroo Eestis;
  • korraldab kahjuennetust;
  • korraldab kindlustusvaidluste lahendamist;
  • haldab Eestis normeerimistarkvara CABAS kasutamise litsentse.[10]

LKF-i liikmed:

  • AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal
  • AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal
  • Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal
  • Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS
  • Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal
  • ERGO Insurance SE
  • If P&C Insurance AS
  • QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal
  • Salva Kindlustuse AS
  • Seesam Insurance AS
  • Swedbank P&C Insurance AS[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Kindlustamine". Eesti.ee. 03.05.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.05.2015. Vaadatud 16.05.2017.
  2. 2,0 2,1 Mari Puusaag-Tamm (28.03.2011). "Kindlustus – võimalus toime tulla ootamatu kahjuga". Tallinn.ee.
  3. Egle Raidsalu (28.09.2016). "Mõisted". Statistikaamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.05.2016. Vaadatud 16.05.2017.
  4. 4,0 4,1 "Soolõime teemaleht – Sotsiaalkindlustus" (PDF). Võrdõigusvoliniku kantselei, Tallinn: Võrdõigusvolinik.ee. 2016.[alaline kõdulink]
  5. "Sotsiaalkindlustus". Teie Euroopa – europa.eu. 04.05.2017.
  6. 6,0 6,1 "Kust kindlustust osta?". Tarbijaveeb – minuraha.ee. 03.05.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.04.2017. Vaadatud 16.05.2017.
  7. "Ala- ja ülekindlustus". Tarbijaveeb – minuraha.ee. 03.05.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.05.2017. Vaadatud 16.05.2017.
  8. "Mis on kindlustusleping?". Tarbijaveeb – minuraha.ee. 03.05.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.05.2017. Vaadatud 16.05.2017.
  9. "Reisikindlustuse välistused" (PDF). Lõuna Kindlustusmaakler. 03.05.2017.[alaline kõdulink]
  10. 10,0 10,1 "EksL ja LKF". Eesti Liikluskindlustuse Fond. 03.05.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.05.2017. Vaadatud 16.05.2017.