Kiltsi mõis (Ridala)
Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne maakonda Haapsalu linna territooriumile.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kiltsi mõisa on esmamainitud 1323. aastal kui Alba Curia. 16. sajandil kuulus mõis Gilsenitele, kelle järgi sai Kiltsi ka oma eestikeelse nime.[1]
1871. aastal omandas mõisa Karl von Hunnius. Hunniustele kuulus mõisasüda 1939. aastani.[1]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Tõenäoliselt 14.–15. sajandil rajati mõisakeskusse Kiltsi vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt Liivi sõjas kannatada. 17. sajandi alguses ehitati linnus ümber renessanss-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone keskaegse mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. Lõvimaskarooniga kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid vestibüüli külgseintes.[1]
18. sajandil lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.[1]
Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. 1993. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. 2001–2002 toimusid hoone tagaküljel suured varingud. 2000. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.[1]
Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kiltsi mõis (Ridala) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Kiltsi mõis (Ridala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Ridala
Mõisad:
Asuküla mõis |
Kiideva mõis |
Kiltsi mõis |
Käblaküla mõis |
Käblamõisa mõis |
Lauguta mõis ehk Lõuguta mõis |
Mäemõisa mõis |
Nakamaa mõis |
Parila mõis |
Ridala kirikumõis |
Saardu mõis |
Sinalepa mõis |
Sündepää mõis |
Tamma mõis |
Ungru mõis |
Uuemõisa mõis |
Võnnu mõis