Kesäranta

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kesäranta villa Meilahtis, 2013.

Kesäranta on Soome peaministri residents Helsingis Meilahtis. Kesäranta oli algselt arhitekt Frans Ludvig Caloniuse (1833–1903) suvevilla. Hoone valmis 1873 ning sai nimeks Villa Bjälbo. Hiljem sai see nimeks Kesäranta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitekt Frans Ludvig Calonius projekteeris ja ehitas oma suvevilla valmis 1873. aastal. See asetses väljaspool Helsingi linna piire Meilahtis, kuhu paljud jõukad helsinglased ehitasid oma suvekodud 19. sajandi lõpul. 1887. aastal läks Kesäranta Soome Panga laekuri Carl Robert Ignatiuse (1846–1904) omandusse. Uus omanik laskis teha põhjalikud ümberehitustööd ehitusmeister Elia Heikeli juhatusel ning nii lisati hoonele 20 meetri kõrgune torn ja veranda merepoolsel küljel. 1904. aastal ostis valitsus maja Ignatiuselt ära ja see kohandati Soome kindralkuberneri ametikorteriks. Selle esimeseks elanikuks oli Nikolai Bobrikov, kes sai villas elada üsna lühikest aega, sest ta mõrvati juba samal suvel. Seejärel elasid majas N. Bobrikovi ametijärglased Ivan Obolenski, Nikolai Gerhard, Vladimir von Boeckmann ja Franz Albert Seyn. Pärast Soome kodusõda elas hoones Saksa Läänemere-divisjoni komandör Rüdiger von der Goltz ja hiljem riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim.

Soome iseseisvumise järel on Kesäranta toiminud Soome peaministri ametikorterina ning nn valitsuse õhtukoolina. Viimane nimetus pärineb 1930. aastate lõpust, mil peaminister A. K. Cajander hakkas kutsuma ministreid oma residentsi, arutamaks järgmisel päeval Riiginõukogu plenaaristungitel käsitlemisele tulevaid küsimusi.[1]

Kesäranta residentsis on elanud peaministrid Jyrki Katainen[2], Mari Kiviniemi[3], Paavo Lipponen[4], Esko Aho, Urho Kekkonen.

Praegune peaminister Alexander Stubb ei ela Kesäranta ametikorteris, vaid Espoos.[5].

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Algupärane F. L. Caloniuse projekteeritud suvevilla moodustab Kesäranta hoone põhiosa. C. R. Ignatius uuendas seda 19. sajandil ehitusmeistri E. Heikeli plaanide kohaselt, lisades hoonele 20 meetri kõrguse torni ja veranda merepoolsele küljele. Kui valitsus maja ära ostis, tehti arhitekt Johan Jacob Ahrenbergi projekti kohaselt juurdeehitis, kuhu sisustati köök; valmis ka merepoolne klaasveranda. 1950. aastatel saneeris valitsus Kesäranta uutele ajanõuetele vastavaks. Ehitustööde käigus lammutati halvas seisukorras torn ning vana mööbel vahetati kaasaegse vastu välja. Aastatel 1981–1983 tehtud renoveerimistööde käigus püüti hoonele anda endisaegne väljanägemine. Vanu fotosid abiks võttes ehitati torn uuesti üles ning maja sisustati taas kindralkuberneriaegse mööbliga. Viimati leidsid suuremad remondi- ja renoveerimistööd aset aastatel 2003–2004.

Residentsi juurde kuuluvad 1950. aastatel ehitatud rannasaun ning majandushoone, vahimaja, lehtla, sadamakai ja tenniseväljak.[6]

Praegu on Kesäranta Riiginõukogu otsuse kohaselt kultuuriajaloolise tähtsusega hoone.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://valtioneuvosto.fi/tietoa/edustustilat/kesaranta
  2. http://www.iltasanomat.fi/ Kesäranta odottaa tyhjillään. Ilta Sanomat, 21.9.2014
  3. http://www.ksml.fi/ Kiviniemi muuttaa perheineen Kesärantaan. Keskisuomalainen, 21.9.2014
  4. http://valtioneuvosto.fi/ Pääministerin virka-asunnon korjaustyöt valmistuivat. Valtioneuvosto Tiedotteet, 21.9.2014
  5. http://www.iltalehti.fi /Pääministeri Stubb: "Nyt tiedän miltä rocktähdestä tuntuu". Iltalehti, 22.9.2014
  6. http://valtioneuvosto.fi/tietoa/edustustilat/kesaranta

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]