Keryneia hirv

Allikas: Vikipeedia
Adolf Schmidti maal "Herakles võitleb kuldsarvedega hirvega"

Keryneia hirv oli vanakreeka mütoloogias Artemise püha hirv, kelle püüdis kinni Herakles.

Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias 5 emahirve. Ta püüdis 4 neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, keda sellest ajast peeti Artemise pühaks loomaks. Hirv võis joosta noolest kiiremini ega väsinud iialgi ära. Hirvel olid kullast sarved ja pronksist sõrad.

Emahirvedel harilikult sarvi ei ole. Need on ainult põhjapõtradel. Sellepärast on oletatud, et legend Keryneia hirvest on põhjamaist päritolu.

Eurystheus andis Heraklesele ülesandeks Keryneia hirv elusalt kinni püüda ja talle tuua. See oli Heraklese kolmas vägitöö. Aasta otsa jahtis Herakles hirve, püüdes teda kusagile tupikusse ajada, kus tal oma kiirusest kasu poleks, aga ebaõnnestunult. Lõpuks laskis Herakles talle noole jalga, nii et hirv ei saanud eest ära joosta, ja võttis ta kinni. Mõne allika järgi olevat ta püüdnud hirve võrkudesse.

Kui ta hirve tagasi viis, kohtus ta Artemise ja Apolloniga. Artemis oli vihane, et tema hirve oli haavatud. Herakles palus andeks, selgitas, et ei püüdnud hirve omal algatusel, ja Artemis andestas talle tingimusel, et Herakles pärast hirve jälle vabaks laseb. Nii ka Herakles tegi.

Rohkem Keryneia hirv legendides ei esine, sest Zeus tõstis ta taevasse tähtkujuks. Vanad kreeklased nimetasid Heraklese tähtkuju Hirve tähtkujuks, aga Vanas Roomas kinnistus sellele Herculese (Heraklese) nimi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]