Keldrimäe Vabadustammik

Keldrimäe Vabadustammik oli 1,5 ha suurune puiestik Jaanilinnas endise Keldrimäe küla kohal, mis oli rajatud seal 28. novembril 1918 peetud Eesti Vabadussõja esimese lahingu auks.

Rajamine

1929. aastal toimus Narvas esimene Vabadusristi päev, kus otsustati istutada lahingu toimumiskoha tähistamiseks tamm. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Narva osakond kavandas sinna tammiku. Kolme aasta jooksul istutati üle 400 tamme ning jalakaid, pärni, vahtraid ja ilupõõsaid. Puiestik ümbritseti kuusehekiga. Restaureeriti kaevikud, blindaažid, laskepesad, jooksukraavid ja traataed. Seal looduslikult paiknevale suurele kivile kinnitati Voldemar Peili kujundatud plaat tekstiga: "Siit algasime võitlust rahvusliku vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest." Püstitati ligi viie meetri kõrgune klombitud paekivist Võiduvärav, mida kaunistas kaks Vabadusristi.

Avamine

Vabadustammik avati pidulikult 28. mail 1932. Kokkutulnuile pidas kõne kindral Tõnisson. Ta avaldas lootust, et "see koht saab elavatele ja tulevastele põlvedele pühaks paigaks, kus tammed jutustaks lugusid meestest ja meelest, mis tõi Eesti uuestisünni". Kõik puud läksid hästi kasvama ja 1940. aastaks oli Vabadustammik juba ilus park.

Hävimine

1940. aastal, Eesti okupeerimise järel, purustati mälestustahvel. Sõjatules sai Vabadustammik korralikult räsida. Tänaseks on Vabadustammikust alles jäänud mõned kidurad puud ja maasse vajunud kivi, mida ümbritsevad Ivangorodi ilmetud majad. Säilinud puude vahele rajas Venemaa oma langenuile sadade langenud punaarmeelaste nimedega mälestusmärgi. Pargis on säilinud rändrahn, millel on näha veel kunagise plaadi asukoht.