Keila kultuuripreemia
Keila linna kultuuripreemia, ka Keila kultuuripreemia on Keila linna antav auhind kultuurivaldkonnas.
Keila kultuuripreemia asutas 1997. aastal Keila Linnavolikogu. Seda antakse välja igal aastal. Kultuuriauhinna suuruseks on alates 2011. aastast 3000 eurot ja see jaotatakse ühe kuni kolme isiku või isikute rühma vahel.[1]
Preemia määratakse isikule või isikute rühmale viimaste aastate eriti silmapaistvate saavutuste või sügavama tähendusega kestvamate teenete eest, millega on elavdatud Keila kultuurielu või austatud linna nime. Kultuuripreemiat võib määrata ka elutöö eest. Kultuurielu mõistetakse preemia põhimääruses laiemas tähenduses, hõlmates loomingut, haridust, kasvatust, teadust, rahvakultuuri, sporti ja teisi valdkondi.[1]
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]1997
[muuda | muuda lähteteksti]- Aksel Telgmaa (suure panuse eest Eesti kultuuri säilimisse eesti kooli originaalõpikute loojana)
- Ülo Jõgi (sõjaajaloolise raamatu ""Erna "legendid" ja tegelikus" eest ning aastatepikkuse töö eest noorte lasketreenerina Keilas)
1998
[muuda | muuda lähteteksti]- Ene Oja (elutöö eest Keila kultuur- ja hariduselu edendajana, traditsioonide säilitajana ning kultuurielu kroonikuna)
- Mati Mandel (töö eest, mille tulemuseks on raamat 1944. aasta sõjasündmustest Keila ümbruses, mälestuskivi lahinguis langenuile, mälestusristi veteranidele, samuti arheoloogilise uurimistöö eest Keilas)
- Kuldar Hütt (viljaka töö eest metallikunstnikuna, käsitöö traditsioonide hoidjana ning näituse "47 aastat käed rauased" eest)
1999
[muuda | muuda lähteteksti]- Ruth Kukner (elutöö eest haridus- ja kultuurivallas)
- Helgi Rõõmussaar (elutöö eest laste esteetilisel kasvatamisel)
- Andres-Aare Tooming (pikaaegse töö eest tantsukultuuri edendamisel ja propageerimisel ning noorte tantsijate kasvatamisel laste- ja noorte tantsuansambli Spekter asutajana ning kauaaegse kunstilise juhina)
2000
[muuda | muuda lähteteksti]- Eva Allast (töö eest saksa keele ja kultuuri õpetamisel ja propageerimisel ning kultuurikontaktide vahendamisel)
- Andrus Loog ja Jüri Pere (töö eest inimese ja elu hoidmisel, ära märkides eelmisel aastal Keila Haiglas teostatud edukat jäseme retransplantatsiooni operatsiooni)
- Milvi Korsen (pikaajalise eduka loomingulise tegevuse eest rahvamuusika alal)
2001
[muuda | muuda lähteteksti]- Koit Kirber (kauaaegse viljaka muusikaalase tegevuse eest Keilas, maakonnas ja vabariigis)
- Helvi Jürisson (elutöö eest luuletaja, lastekirjaniku ja tõlkijana)
- Vilve Nilk (pikaajalise töö eest rahvakultuuri traditsioonide edasikandmisel)
2002
[muuda | muuda lähteteksti]- Reet Leemets (kultuurielu edendamise eest)
- Leili Venda (elutöö eest)
2003
[muuda | muuda lähteteksti]- Mati Strauss (pikaajaliste teenete eest muinsuskaitses ja 2002. aastal ilmunud koguteose "Vabadussõja mälestusmärgid" koostamise eest)
- Irja Põlluveer (viljaka treeneri ja pedagoogi töö eest ning Keila spordielu edendamise eest)
- Pilvi Põldmaa (tulemusrikka töö eest Harjumaa Muuseumi loomisel ja juhtimisel ning Keila linna kultuurielu edendamisel)
2004
[muuda | muuda lähteteksti]- perekond Teppo (kõrgetasemelise muusikalise tegevuse eest)
- Heli Nurger (Keila linna tutvustavate trükiste koostamise eest 2003. aastal ja pedagoogilise töö eest Harjumaa Muuseumis)
- Juula Virroja (elutöö eest koorijuhi ja muusikaõpetajana)
2005
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaanus Väljamäe (panuse eest spordi- ja noorsootöö arendamisel Keila linnas)
- Riina Sippol (panuse eest Keila linna sotsiaaltöö arendamisel)
- Lii Sepp (kauaaegse tegevuse eest keskkonnahariduse ja noorsootöö edendamisel)
2006
[muuda | muuda lähteteksti]- Aivar Põldvee (teenete eest Keila linna kultuurielu pikaajalisel kujundamisel)
2007
[muuda | muuda lähteteksti]- Otto Pruuns (elutöö eest kabe edendamisel Keila linnas)
- Katrin Sassi (kultuurielu edendamise eest Keila linnas)
2008
[muuda | muuda lähteteksti]- Maret Pärnamets (noortega tehtud töö eest Keila linnas)
- Priit Idarand (spordi- ja terviseliikumise edendamise eest Keila linnas aastatel 1997-2007)
2009
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiiu Jalakas (väsimatu kultuuri-, kunsti- ja sotsiaaltöö alase tegevuse eest)
- Helle Perens (elutöö eest paekivi uurimisel ja taasväärtustamisel)
- Sirje Rannamets (kunstisädeme levitamise eest Keilas)
2010
[muuda | muuda lähteteksti]- Ilma Adamson (Keila rahvatantsuelu rikastamise eest)
- Tiina Sinijärv (noortele pühendumise eest)
- Leino Mägi (olulise panuse eest Keila terviseradade loomisel ja arendamisel)
2011
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiia Peenmaa (pühendumise eest Keila muusika- ja kultuurielule)
- Anneli Teimann (pikaajalise tegevuse eest keilalaste loovuse edendamisel)
2012
[muuda | muuda lähteteksti]- Anu Matteus ja Arvo Pihlamets (Keila koorimuusika edendamise ja järjepidevuse hoidmise eest)
- Mall Siniveer (Keila kultuuri- ja ajalooväärtuste hoidmise eest)
- Valdo Rüütelmaa (Keila puhkpillimuusika traditsioonide taastamise ja kõrgel tasemel hoidmise eest)
2013
[muuda | muuda lähteteksti]- Pille Metsson (professionaalse muusikaelu edendamise eest Keila linnas)
- Liivia Telgmaa (suurepärane õpetaja, eesti keele ja kultuuri kandja)
- Anneli Pärlin ja Liisi Viigisalu (laste-, noorte- ja peresõbraliku linna maine kujundamise eest)
2014
[muuda | muuda lähteteksti]- Rutt Enok (kauaaegse pühendunud tegevuse eest raamatukogunduse valdkonnas)
- Sirje Aija (võimlemisharrastuse järjepidevuse loomise ja hoidmise eest)
2015
[muuda | muuda lähteteksti]- Mairoos Kala (elutööpreemia suure panuse eest Keila linna haridus- ja kultuuriellu)
- Jaanus Paalberg (pikaajalise treeneritöö eest ja noorte väärtushinnangute kujundamisel läbi võitluskunsti)
2016
[muuda | muuda lähteteksti]- Aare Lepiksaar (kultuuriürituste korraldamise ning noortes muusikahuvi sütitamise eest)
- Tarmo Hein (linna spordipoliitika kujundamise ja noorte korvpalli edendamise eest)
2017
[muuda | muuda lähteteksti]- Sille Apri (kes suure pühendumusega õpetab lapsi muusikat armastama)
- Pille Karras (rahvamuusika hoidmise ja väärtustamise eest)
2018
[muuda | muuda lähteteksti]- Aire Toms (rahvakultuuripärandi hoidmise ja levitamise eest läbi rahvatantsu)
- Targo Kaldoja (Keila jalgpallikogukonna kasvatamise eest)
2019
[muuda | muuda lähteteksti]- Riine Rozin ja Malle Saaroja (kogukonnakeskuse Vaarikas Vahukoorega loomise eest)
2020
[muuda | muuda lähteteksti]- Kai Kulbok (noorte hääle võimendaja, mentor ja eeskuju)
- Kaja Hõimoja (on aktiivselt kogukonda kaasates rikastanud Harju Maakonnaraamatukogu tegevust)
- Keila Sõpruslinnade Selts (linna kultuurimälu hoidja ja sõprussidemete edasi kandja)
2021
[muuda | muuda lähteteksti]- Aadu Kroon-Keila elu ja sündmuste jäädvustaja.
2022
[muuda | muuda lähteteksti]- Agu Veetamm – pühendunud Keila Lehe toimetajale, Keila elu pikaaegse kajastamise eest;
- Margus Minn - suurepärasele muusikule, Keila kultuurielu rikastamise eest.
2023
- Üllar Kerde ning Peep Pahv, korvpallitreenerid ja spordiedendajad.
2024
- Arnd Matthias Burghardt-vaimulik, EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja.