Keerukas narratiiv
Keerukad narratiivid [inglise keeles narrative complexity] on narratiividiskursus, mille narratiivi defineeritakse klassikalise ehk Aristotelese narratiivistruktuuri puudumisena. Keerukal narratiivil pole enamasti kindlat algust, keskosa ja lõppu ning lugude ajaline ja põhjuslik organiseeritus on asendatud hoopis fragmenteerituse, laialiasuvuse ja interaktiivsusega.[1]
Probleemi olemus[muuda | muuda lähteteksti]
Vajadus keerukaid narratiive eraldi käsitleda tuleb strukturalistliku narratoloogia (Gerard Genette, Roland Barthes, Algridas J. Greimas jt) võimatusest käsitleda tekste, mis ei jälgi klassikalist struktuuri. Probleem tekib uute võimalike narratiivimeediate tekkimisel – kui narratiivi mõiste laieneb ainult loetavalt tekstilt või kuuldavalt loolt näiteks reaalsuse tajumisele, uuele meediale ja metafiktsioonile.[1]
Uurimissuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Keerukate narratiivide diskursus leiab enim kasutust interaktiivse meedia valdkonnas, esmajoones filmiteooriates. Keerukate narratiivide uurimine on oluline veel kirjanduse-[1] ja videomängude-uurimises[2]. Keerukate narratiivide uurimisel kasutatakse narratiivi mõju mõistmiseks kognitsiooniteadust, sest seda tüüpi narratiivid vajavad toimimiseks, et vastuvõtja kognitiivne arusaam narratiivist oleks häiritud.[1]
Uute narratiivistruktuuride tarvis on mitmed teadlased arutanud ning välja töötanud mitmeid teooriaid. Nii on teoreetilisteks mõisteteks kujunenud näiteks ebaloomulikud narratiivid [inglise keeles unnatural narratives] (Brian Richardson, 2015)[3], lahendamatud filmipusled [inglise keeles impossible puzzle films] (Elliot Panek, 2006) ning keerukad narratiivid (Janet Staiger, 2006; Jan Simons, 2008; Jason Mittell, 2015), mis kuuluvad kõik postklassikalise narratoloogia alla.[2]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Keerukate narratiividega tegeleb Euroopa Liidu töörühm INDCOR, mille juhatuses töötab ka Tartu Ülikoolis tegutsev maailmakirjanduse nooremteadur Mattia Bellini[4]. Eestlastest on sel teemal kirjutanud Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor, kirjandusteooria ja intermediaalsete uuringute õppetooli juhataja Marina Grišakova[5].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Grishakova, M.; Poulaki, M. (2019). Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution (inglise). Lincoln: University of Nebraska Press. Lk 1-26.
- ↑ 2,0 2,1 Kiss, M.; Willemsen, S. (2018). Stories: Screen Narrative in the Digital Era (inglise). Amsterdam: Amsterdam University Press. Lk 55-84.
- ↑ Richardson, B. (2015). Unnatural Narrative: Theory, History and Practice (inglise). Colombus: The Ohio State University Press.
- ↑ "INDCOR – COST Action CA18230 – Interactive Narrative Design for Complexity Representations" (Ameerika inglise). Vaadatud 21. mail 2024.
- ↑ "Marina Grišakova CV, ETIS". www.etis.ee. Vaadatud 21. mail 2024.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Introduction: Narrative Complexity
Keerukad šüžeed: Keerukuse narratiivsed representatsioonid
INDCOR – COST Action CA18230. Interactive Narrative Design For Complexity Representations