Keeleline determinism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Keeleline determinism on seisukoht filosoofias ja keeleteaduses, mille kohaselt keel määrab kindlaks viisi, kuidas me maailma tunnetame. Oma olemuselt on keeleline determinism keelelise relativismi jäigem vorm, mida praegu üldiselt enam ei tunnustata. Keeleline determinism on toetunud mõnedele uurimustele, kus väidetakse, et inimene pole võimeline tunnetama mingeid reaalsuse atribuute – näiteks värvusi või arve, mis nende emakeeles puuduvad. Hilisemates uuringutes on aga sedalaadi uuringute metoodika ja järeldused ümber lükatud. Põhjalikumalt on keelelist determinismi kriitiliselt analüüsinud Steven Pinker[1].

Keelelisse determinismi kaldus kohati ka Uku Masing: “Keel määrab ja kujundab kõik inimelu avaldused ja iga keel paratamatult erinevalt. Seepärast ei saa kõnelda üldinimlikust loogikast ega selle seadustest”[2].

Mõiste kujunemise ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist. Esimesena väljendas seda mõtet saksa filosoof ja keeleteadlane Wilhelm Humboldt. Tema arvates peitub iga rahva keeles oma maailmavaade. Seda ideed on edasi arendanud USA etnograaf ja keeleteadlane Edward Sapir ning indiaani keelte uurija ameeriklane Benjamin Lee Whorf.

Benjamin Lee Whorf kirjutas: “Tehti kindlaks, et iga keelelise süsteemi alus (teisisõnu, grammatika) ei ole lihtsalt vahend mõtete esitamiseks. Vastupidi, grammatika kujundab mõtte, on indiviidi mõttetegevuse programmiks ja juhendiks, tema muljete analüüsi ja sünteesi vahendiks... Me liigendame loodust suunas, mille on määranud meie emakeel. Me tõstame nähtuste seas esile need või teised kategooriad ja tüübid mitte sellepärast, et need kategooriad või tüübid oleksid enesestmõistetavad; vastupidi, maailm on kui muljete kaleidoskoop, mille peab korrapärastama meie teadvus, mille omakorda kujundab keeleline süsteem.”[3]

Benjamin Lee Whorfi arusaam keele ja mõtlemise (tunnetuse) seosest on väljendatav kahe teesina:

  1. Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Keelelise relatiivsuse hüpotees)
  2. Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Keelelise determinismi hüpotees)

Soopõhine keeleline determinist[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned feminismiteoreetikud ( näit. D. Spender 1985) on kirjeldanud soost lähtuvat keelelist determinismi: “Seksism on keelele omane, see kindlustab meeste positsiooni, ja meestel on olnud kontroll kultuuri vormide loomise üle.” [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pinker, Steven 2007. The Language Instinct. New York: Harper Perennial Modern Classics.
  2. Masing, Uku 2004. Keelest ja meelest: Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa.
  3. Коул, М.; Скрибнер, С. 1977. Культура и мышление. Москва, lk. 55.
  4. Spender, Dale, 1980 [1985], 'Man Made Language', second edition, New York: Routledge.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. 2010 (elektrooniline väljaanne)

http://www.indrekmeos.xyz/e_raamat/Meos_I_Filos_pohiprobleemid.pdf