Kavaskari keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kavaskari keel
Kõneldakse Tšiilis
Piirkonnad Lääne-Patagoonia, Wellingtoni saar
Kokku kõnelejaid 12 (emakeelena)
Keelesugulus isolaatkeel
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3 alc

Kavaskari keel (tuntud ka kui kaweskari, kawesqari, qawasqari, alacalufi, alacalufe'i, halakwulupi keel) on Tšiilis räägitav, praeguseks peaaegu välja surnud keel (staatusega 8b). Keel oli levinud Wellingtoni saarel, kus seda keelt rääkis 2006. aastal emakeelena kõigest 12 inimest. Kavaskari keelt mõjutab hispaania keel. Välja on antud kavaskari keele grammatika ja sõnaraamat.[1]

Täpsem piirkond[muuda | muuda lähteteksti]

Kavaskari keelt räägitakse Tšiilis, täpsemalt Lääne-Patagoonias Wellingtoni saarel, mille keskus on Puerto Edén.[1]

Kõnelejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta andmetel rääkis seda keelt emakeelena 12 inimest, neist 10 kõnelejat Puerto Edénis.[1]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kavaskari arvõsnade süsteem on üpriski lihtne, keeles kasutatakse ainult kolme arvsõna (1-3) ja kui arv on suurem, siis kasutatakse määra- ja hulgamäärsõnu (palju, rohkem, enam). Kui keele rääkijad peavad kasutama suuremaid arve, siis kasutatakse selleks hispaaniakeelseid numbreid kavaskari foneetikas näiteks kuatero < hispaania cuatro 'neli'.[2]

üks tákso
kaks wóks
kolm wokstou
Palju, rohkem, enam tákso wokstou , akʼiai

Keele struktuuri andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Tähestik: A, Æ, C, C', E, F, I, H, J, K, K', L, M, N, O, P, P', Q, R, Rr, S, T, T', U, W, X[3]

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaselt eesti keelega kasutatakse kavaskari keeles palju sufikseid ja väga vähe prefikseid.[4]
Kavaskari keeles on ainult 2 käänet.[4]
SOV sõnajärjetüüp – subjekt ja objekt on enne verbi.[4]
Asesõnade ´mina´ ja ´meie´ tähistamiseks kasutatakse sama sõna – ce[3].
Kavaskari keeles grammatilist sugu ei ole. Sugu märgitakse ainult inimestel ja loomadel (nt kiúrro – koer, kiúrro-wálak – emane koer). Kasutatakse ka naissugu määrvat afiksi -selas inimeste ja loomade puhul (nt. aihiól-sélas – tütar) Eranditena aswál-sélas (päike) ja ak'éwek-sélas (kuu)[3].

Tegusõna ajad[muuda | muuda lähteteksti]

Kavaskari keeles on 6 aega ja aja väljendamiseks kasutatakse sufikseid.[5]

Aeg Sufiks
Tulevik -sekué
Olevik -yenák
Minevik
tegevusele kohe järgnev aeg -pas
hiljuti (päev ja rohkem tagasi) toimunud aeg -afqát
kaugem (kuud ja rohkem) aeg -hóraras
Müütiline ehk jutustav aeg -hóyok

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

Kavaskari keeles Tõlge eesti keelde
Kiávaru[6] Üldine tervitus
Kusá?[6] Kuidas sul läheb?
Che kulak[6] Vastus küsimusele kuidas läheb
Ces talks kehéna-jenák[3] Ma tahan sigarette.
Kep, ceá kesá-kanána-sekué-ker ces áfterrek[3] Ei, enne ma suren külma kätte.
Ce sa aswálafk áltqar-pas[3] Ma tõusen hommikul üles.
Kexáso celkohói-kér-fqat Jetarktétqal[3] Ma lõpuks jõudsin Puerto Edénisse.

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kavaskari keel kasutab ladina kirjaviisi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 [1]. Ethnologue
  2. Numeral Systems of the World's Languages
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 [2]. Lenguas y Culturas de Chile - Kawésqar
  4. 4,0 4,1 4,2 [3]. WALS
  5. Adelaar, W.F.H. (2004) The languages of the Andes. Cambridge University Press. Lk 565-566
  6. 6,0 6,1 6,2 [4]. Jennifer's Language Page. Greetings in more than 2800 languages

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Christos Clairis "El qawesqar: lingüística fueguina, teoría y descripción" (Estudios Filológicos, Anejo, 12.) Valdivia: Universidad Austral de Chile, 1985.