Kaugjahutus
Kaugjahutus on kaugküttega analoogne süsteem, kus eesmärgiks on hoonete kütmise asemel nende jahutamine ning selleks kasutatakse energiakandjana kuuma vee asemel külma vett.
Kaugjahutus võimaldab kokku koguda hoonetes tekkivat jääksoojust, mida on keeruline kohapeal ära kasutada, aga mida saab rakendada näiteks kaugküttevõrgu tarbeks vee soojendamisel. Nõnda on see osa targa linna kontseptsioonist, sest võimaldab vähendada linna energianõudlust.[2]
Kui soojal aastaajal rakendatakse soojuse ärastamiseks külmakompressoreid koos soojuspumpadega, siis talvisel külmemal ajal on tavaline soojuse suunamine otse mõnda lähedal asuvasse suuremasse veekokku (meri, järv, jõgi), mis suurendab energiakasutuse efektiivsust.[3]
Kaugjahutuse põhilisteks klientideks on uued äri- ja kaubandushooned, kus on tarvidus jahutuse järele ligilähedaselt sama suur kui vajadus soojuse järele.[4]
Eestis rajati esimese linnana kaugjahutussüsteemid Tartus, kus tänapäeval tegutsevad Tartu Kesklinna Külmajaam (13 MW) ja Aardla Külmajaam (5,4 MW).[3] 2018. aasta lõpuks peaks valmima ka Pärnu esimene jahutusjaam (7 MW).[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Fortum Tartu avab Baltimaade esimese külmajaama" ehitusuudised.ee, 26. mai 2016
- ↑ Margo Külaots: "Tark linn kasutab jääksoojust" Äripäev, 23. mai 2018
- ↑ 3,0 3,1 Kaugjahutus Fortum Tartu
- ↑ KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED EESTIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2016 (lk 6)
- ↑ Fortum alustab Pärnu esimese jahutusjaama ehitamist Tööstusuudised.ee, 4. juuni 2018
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jahutustehnoloogia Energiatalgud
- Riho Kõks: Kaugjahutuse (KJ) võimalused Tartus AS Tartu Keskkatlamaja