Katrin Merike Nyman-Metcalf

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Katrin Merike Nyman-Metcalf (sündinud 7. mail 1963 Stockholmis[1]) on eesti ja rootsi õigusteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Katrin Merike Nyman-Metcalf on eestirootslasest inseneri Einar Nymani ja eestlannast õpetaja Edith Kotka-Nymani tütar.[1]

1982. aastal lõpetas Nyman-Metcalf Sigtuna Gümnaasiumi, 1986 Uppsala Ülikooli õigusteaduskonna, cand. iur rahvusvahelises ja Euroopa Liidu õiguses (1986, samas), oli aastast 1988 samas doktorant, õigusteaduse doktor (1999, Uppsala Ülikool), väitekiri "Activities in space – appropriation or use?".[1]

Õpingute ajal töötas Nyman-Metcalf ühtlasi Rootsi politseis, õppejõuna eesti gümnaasiumis jm. 1988–1989 töötas Londonis Grundberg Mocatta advokaadibüroos, 1990–1993 Rootsi Tööturuministeeriumis, Välisministeeriumis ja Kultuuriministeeriumis, aastast 1993 Uppsala Ülikooli rahvusvahelise õiguse õppejõud. Ta on pidanud loenguid Euroopa, Aafrika, USA kõrgkoolides ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Tartus. 1999. aastast oli ta Riia Juriidilise Kõrgkooli dotsent rahvusvahelise, EL-i ja haldusõiguse alal ning Concordia Rahvusvahelise Ülikooli õppejõud Tallinnas, 2001. aastast ka Human Dynamicsi õigus- ja arendusdirektor Viinis.[1]

Katrin Nyman-Metcalf on Tallinna tehnika ülikooli õiguse instituudi külalisprofessor. Alates 2017. aastast on ta Euroopa Kosmoseagentuuri ESA rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees. [2]

Nyman-Metcalf oli 1990–1992 Eesti eksiilvalitsuse riigisekretär. Ta on Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS-i) ja Eesti Rahvusfondi Rootsis liige.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Katrin Merike Nyman-Metcalf on uurinud inimõiguste arengut ning võitlust isiku- ja rahvusõiguste eest Eestis aastail 1918–1994, rahvusvahelise õiguse, eriti kosmoseõiguse probleeme, EL-i õigust ja laienemist rahvusvahelise õiguse seisukohalt, Ida-Euroopa haldus-, sõnavabaduse ning meediaõiguse küsimusi. Ta töötas 1997–1999 Rootsi valitsuse ülesandel eksperdina Bosnias meedia-, telekommunikatsiooni, inimõiguste ja muude valdkondade seaduste koostamisel.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • The rights of the individual in Estonia. London, 1990; Estonia 1918–1994 – the development of human rights. Stockholm, 1994
  • Media and the rule of law: the importance of media regulation for the peace process in Bosnia and Herzegovina (kaasautor K. Thelin). // Juridisk Tidskrift 3 (1999–2000)
  • Enlargement of the EU-regatta with moving goal posts? (kaasautor D. Dobrovoljec). // European J. Law Reform 3 (2001) 2
  • Fri rörlighet för arbetstagare och utvigngen av EU. // Europa – perspektiv. Stockholm, 2002
  • Artiklisari EL õiguste kohta. // Likums un Tiesibas. Riia, 2000–2002
  • Regional integration and courts of justice (kaasautor I. Papageorgiou). Antwerpen, Oxford, 2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide, lk 24
  2. "Euroopa Kosmoseagentuuri rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees on TTÜ professor".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Ignats, Ü. Katrin Nyman-Metcalf kirjutas raamatu isikuõigustest Eestis. // Eesti Päevaleht (1994) 11. V
  • Sinimaa, A. Päevakohane ingliskeelne raamat Eestist. // Eesti Päevaleht (1994) 30. XII
  • Saarsen, K. Ka õhuruumi jaoks on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid. // Eesti Päevaleht (1995) 9. III
  • Katrin Nyman-Metcalfi doktoritöö taevalaotuse õigusprobleemidest. // Eesti Päevaleht (1999) 9. IX

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.