Kategooria arutelu:Läti mõisad

Ja taas on meil (otseselt) siin vähem lehekülgi kui lätlastel ja inglastel... Ei, tegelikult oli Riia eraldamine õige mõte, millalgi peaks arvatavasti Kurzeme, Vidzeme, Zemgale, Latgale ja Seelimaa lahtrid ka veel tegema. Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2014, kell 20:44 (EET)

Kuidas näeks välja, kui lehekülgi oleks kaudselt vähem? Minu meelest on loogiline, et eesti vikis on võrreldes teiste vikidega Eesti teemat rohkem kajastatud. See muidugi ei tähenda, et teisi täiendada ei tohiks. Ave Maria (arutelu) 19. jaanuar 2014, kell 20:47 (EET)

Kas on mõtet seostada mõisate loetelu ajalooliste piirkondadega, või oleks otstarbekas seostada ikkagi halduspiirkondade - kihelkondade ja kreisidega? Ei ole ju Eesti aladegi mõisad jaotatud ajalooliste Rävala, Sakala, Ugandi jt muinasmaakondade järgi, vaid kihelkondade (Harju-Jaani kihelkond) ja kreiside alusel--NOSSER (arutelu) 19. jaanuar 2014, kell 21:21 (EET).

Kihelkond Lätis tervikuna küll mingi haldusüksus ei ole. Kreisi ja maakonna tasand oleks ehk parim variant. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 14:53 (EEST)

Territoriaalüksused kihelkonnad ju vähemasti olid siis, kui olid mõisad. Meil on Eesti alalt mõne kihelkonna mõisate kategooria ning mõisate artiklites on enamasti öeldud, millises kihelkonnas mõis oli. Küllap jah võiks alamkategooriad olla ka kreiside (maakondade) lõikes. Aga ma ei saa aru, miks on nüüd siis tehtud alamkategooriaid tänapäevaste haldusüksuste lõikes. Pikne 29. november 2019, kell 17:27 (EET)

Eks ikka Latgale pärast+(vähemal määral) see, et riigipiirid ja endised kihelkonnapiirid ei lange ühte. Eestis on samad probleemid, kuigi palju väiksemal määral (Setumaa, Narvataguse ja Laatre kandiga). Aga Setumaa oli üldiselt Petseri kloostri valduses ja sealsed üksikud mõisad annaks maakonna tasemel ära käsitleda. - Melilac (arutelu) 29. november 2019, kell 18:41 (EET)

Mis Latgalega on? Nojah, seal, kus ei saa kihelkondade järgi kategoriseerida, ei saa.

Aga ikkagi, miks on siis praegu alamkategooriad nüüdsete haldusüksuste lõikes, mitte kreiside (maakondade) või muude tollaste haldusüksuste lõikes? Pikne 29. november 2019, kell 19:15 (EET)

Kui ajalooliste haldusüksuste kategooriad nüüdse riigi all teevad asja liiga keeruliseks, siis vahest jätta see kategooria ilma alamkategooriateta ja panna ajaloolise territoriaalüksuse mõisate kategooria ainult sinna, kuhu see sobib (kreisi, kubermangu vmt kategooria alla). Pikne 29. november 2019, kell 19:49 (EET)

Aga miks mitte mõlemat moodi? Kihelkond oli kreisi osa ja läheks kreisi alla, praegused haldusüksused läheks Läti alla? Endiste üksuste piirid ei jookse praegust riigipiiri mööda ja Ruhja kihelkonna, Valga kihelkonna jne mõisade puhul tekiks siis küsimus, Mis riigi mõisade alla see liigitada. - Melilac (arutelu) 29. november 2019, kell 20:52 (EET)

Nüüdsete haldusüksuste järgi kategoriseerimine tundub liiga anakronistlikuna, kuna artiklid on ikkagi eeskätt vähemalt saja aasta tagustest valdustest, mitte säilinud mõisasüdametest. Tollaseid ja nüüdseid piire, mis ei kattu, on ka sedasi veel palju rohkem kui mittekattuv riigipiir. Nagu välja tood tekitab juba mõisate kategoriseerimine nüüdsete riikide alla hulga küsimusi. Nii et sellest segasemaks mina asja pigem ei ajaks. Pikne 30. november 2019, kell 17:00 (EET)