Kasutajaküsitlus

Kasutajaküsitlus on uurimismeetod, mille eesmärgiks on saada tagasisidet kasutajatelt ning koguda kvantitatiivseid andmeid kasutajate tegevuse ja arvamuse kohta.

Kasutajaküsitlused on hea viis saada asjakohast tagasisidet toote või teenuse üldise kasutajakogemuse kohta. Näiteks selle kohta, kas kasutajale jäi üldiselt positiivne või negatiivne mulje. Samuti saab küsitlusega välja selgitada, kuidas inimesed tajuvad erinevaid probleeme, ja selle põhjal töötada prototüüpide abil välja kasutajasõbralik lahendus. Lisaks on küsitlustest abi ka juhul, kui paluda kasutajatel meenutada spetsiifilist juhust, mille puhul mingi tegevuse teostamine oli nende jaoks eriti keeruline või vastupidi – eriti lihtne ja mugav, kuna ekstreemsed kogemused jäävad inimestele erksamini ja detailsemalt meelde.

Küsitluste põhjal pole siiski võimalik saada kuigi kasutuskõlblikku tagasisidet konkreetsete asjade, näiteks disainiga seonduvate küsimuste osas. Kui küsitluses soovitakse varasemate kogemuste kirjeldamist või tuleviku kogemustel spekuleerimist, pole kummagi variandi puhul võimalik saada adekvaatset infot kasutajakogemuse kohta. Inimeste mälu on petlik, mille tõttu detailid ununevad ja sellest tulenevalt aju genereerib asemele täiesti uue info, et ratsionaliseerida seoseid hägustunud kasutuskogemuses. Samuti pole kasutajaküsitlus kuigi hea lahendus saamaks adekvaatset hinnangut alles loomisjärgus oleva toote või teenuse kohta, kuna inimesed pole võimelised pelgalt kirjelduse põhjal ette kujutama oma tulevast kasutajakogemust ja on liiga pragmaatilised. Eelnevate kogemuste valesti mäletamist või tuleviku kogemuste valesti ennustamist ei peaks see tõttu võtma aluseks toodete/teenuste arendamisel.

Kasutajaküsitlusest adekvaatsema info saamiseks on hea lahendus kasutada lisaks näiteks paberprototüüpe. Paberprototüüpide kasutamise abil on kasutajatel lihtsam visualiseerida tuleviku kasutajakogemust ja anda asjakohasemat tagasisidet. Kasutajaküsitlust läbi viies tasub küsimused hoida võimalikult üldisel tasandil ja abstraktsed, kuna liiga konkreetseid küsimusi esitades genereerivad kasutajad seisukohti teemadel, mis neile tegelikult meelde ei tuleks või neid ei mõjutaks. Näiteks, kui paluda inimestelt tagasisidet disainielementide kohta, saab paratamatult tagasisidet kasutatud värvide kohta isegi siis, kui need tegelikult ei oma erilist tähtsust. Samas, kui kasutaja näiteks testimise käigus spontaanselt kommenteerib mõnda värvivalikut, siis on see asi, millele võiks tõenäoliselt tähelepanu pöörata. Kui praktiseerida agiilse arendamise meetodit, on lihtsam ja vähem kulukas saadud tagasiside põhjal vajadusel muudatusi teha.