Kasutaja arutelu:TJairus/Delta

Tere!

Aitäh asjaliku ja huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega, keeleliselt hea ja hästi struktureeritud. Mõned märkused siiski teen.

Viited on küll vormistatud korrektselt, kuid peaks ka hoolitsema selle eest, et vähemalt iga peatüki lõpus oleks viite number.

Võiks korra rahulikult üle lugeda, et ei oleks trükivigu, nt suurtähti vales kohas, kaht punkti lause lõpus jm.

Vaadata üle, et ka kõrvallausete lõpus oleks koma, nt "sõltuvalt sellest, kas ..., eristatakse ...". "...deltatüüp, mis on kujunenud jämedateralistest setetest, vastupidiselt..." - siin peab kolma olema, kuna "mis on kujunenud jämedateralistest setetest" on kõrvallause.

Kui lause algab tingimusega "kui", siis peab kõrvallause olema eraldatud komaga. Ka "siis, kui" eraldatakse komaga.

Koma on ka nt sõna "kuni" ees, kui see on ajatähenduses.

Deltade kujunemise variantide loetelus peaks iga loetletava lõpus olema semikoolon, mitte punkt, kuna see kõik kokku on üks lause. Ainult viimase loetletava järel peab olema punkt, mis lause lõppu tähistab. Ja just semikoolon, mitte koma, kuna loetletavates esineb juba komasid. Ning kui ma lausest õigesti aru saan, peaks ka kolmas punkt algama sõnaga "suubub" nagu teisedki. Praegu on kolmas punkt ainsana ilma öeldiseta.

Kui lause algab sõnaga "kuna" või "et" ehk siis kõrvallausega, peaks pealause algama öeldisega, nt "Kuna jõesängi suhteline kõrgus ei muutu, kaasneb...", kuna "siis" viitab ikkagi ajale. Selle kasutamine taolises konstruktsioonis on kõnekeelne.

"Teine viis deltadele iseloomuliku harujõgede võrgustiku kujunemiseks..." - siit on üks öeldis puudu!

"Hea näide on Wax Lake Delta USA-s Louisiana osariigis" - parem oleks nt "Wax Lake'i järve delta", kuna eesti keeles ei ole meil põhjust pidada "deltat" nime osaks.

"Loodete poolt kujundatud tekitades dentriitlise struktuuri, näiteks Gangese delta .." - siin on küll midagi valesti.

Gilberti delta puhul ei ole ülakoma vaja. Seda kasutatakse nimedes ainult siis, kui nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga või vastupidi.

"Kuigi mõned autorid kirjeldavad mõlemaid, järvelisi ja merelisi .[5] Gilberti deltasid..." - viite number peaks fraasi lõpus olema, ja punkt on sinna keskele ka juhuslikult sattunud.

"Briti Kolumbias Okanagan´i järves, kus need tekitavad silmapaistvaid poolsaari Naramata..." - loetelu ees võiks olla (koma järel) "näiteks" või "nagu".

"...on määratud basseini sügavusega" asemel oleks parem "Deltasetete akumuleerumisel määrab nende paksuse basseini sügavus" - alati eelistada aktiivlauset passiivile!

"eustaatilist tõuse" - tõusu!

"Ajutise vooluvee kanali suudmes tekivad uhtekuhikud e. proluuvium" - kas lause pidi edasi minema või on lihtsalt punkt puudu? Igatahes peaks "proluuviumid" olema mitmuses.

"...on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga:" - parem oleks "määravad settimist kolm faktorit". Eesti keeles on alati kasulik passiivi vältida, kuigi seda inglise keeles väga palju kasutatakse.

des-lauselühendiga algava kõrvallause ees on alati koma, nt "..., moodustades...".

" subakvaalne delta , veealune deltatasandik ja subaeraalne delta, veepealne deltatasandik" - komade asemel võiks kasutada sõna "ehk" või siis panna seletused sulgudesse - (veealune deltatasandik).

"Delta põhjasetted, nõlvasetted ja pinnasetted" peaks olema korralikult loetelus, eraldi ridadel, tähtedega märgistatud, ja nende selgitused võiks kohe järgneda. Praegune kuju, kus a, b ja c teksti sisse ära kaovad, on raskesti loetav.

Väga hea, et on mainitud ka Eesti jõgede deltasid. Samuti on väga huvitav Marsi deltade äramärkimine.

Artikkel on väga põhjalik ja huvitav, aitäh!

Jõudu paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 20:51 (EEST)[vasta]

Ma mainin ka mõned vead.

Terminid tuleb üldiselt linkida üksnes esimesel kasutamisel. Sinul on paljud terminid lingitud korduvalt, sealhulgas Niilus ja voolusäng, otsi ise juurde.
Lingitakse üksnes nimisõnadele. Linke "põimjaskihiline", "subareaalne" jms. ära tee.
"Teiste märkimisväärsete deltade nimekiri" – selgusetuks jääb, mille poolest need deltad on märkimisväärsemad kui muud. Seda tuleb selgitada. Kui selgitada ei oska, võta see loend üldse välja.
Link "Niger" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.
Tigris ja Eufrat tuleb linkida eraldi, mitte koos.
Okanagan, St. Clair ja Michigan käänduvad ülakomata. Selliseid termineid on veel, otsi.
Kohanimedega on sul suured probleemid. Näiteks Rhine ja Yangtze kirjutatakse eesti keeles teistmoodi. Mississippi on valesti kirjutatud, ehkki link on sinine.
Lingid "tamm" ja "Colorado" lähevad valesse kohta, paranda. Ural läheb valesse kohta.
Linkida tuleb Bonneville'i järv, mitte Bonneville.
Pildiallkirjad on sul inglise keeles, tõlgi nad kõik. Taivo 13. oktoober 2013, kell 22:06 (EEST)[vasta]

Tere!

Enamus vigu peaks olema nüüd parandatud. Vahepeal ununes sisselogimine, seetõttu ei ole nime kõikide paranduste juures. Osa teksti on esialgsest artiklist, mida muutma hakkasin ja selles puudusid viited, ülejäänud viideteta tekst on tõlgitud inglise keelsest vikipeediast. --TJairus (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 09:01 (EEST)[vasta]

Enamik vigadest on tõepoolest parandatud. Kui on midagi parandamata jäänud, on mul seda praegu raske märgata.

Siiski, paar asja on öelda.

"delta" ei tohiks suure tähega olla, kui jutt on mingi jõe deltast. See viga on peamiselt pildiallkirjades. Ja viimaste piltide allkirjad ei ole ju ikka eestikeelsed.

" Roberts Bank Superport ja Annacis Island tööstuspiirkond" – ma ei leia praegu, kas neid nimesid on eesti keelde tõlgitud, aga kui ka ei ole, siis omastavas käändes peaks need ikka olema.

Midagi muud mulle praegu silma ei jää, kõik tundub korralik. Margotmöller (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 00:17 (EEST)[vasta]

Vaatasin veel kord artikli linkimst.

Link "suhteline kõrguse" on vale
Mississippi sai korra parandatud, aga kaks korda jäi parandamata. (Võid kaks tagumist linki üldse ära võtta, aga õigesti peab olema kirjutatud sellegipoolest).
Selliseid sõnu on sul veelgi, mis kolm korda lingitud, näiteks "erosioon" ja "lainetus".
Lingi "tamm" võtsid ära, ehkki vastav artikkel on vikipeedias täiesti olemas (vist koguni ise kirjutasin!). Otsi see üles ja lingi sellele (muidugi mitte puule!)
Bonneville'i järve link on untsus.
Taguse nimi on minu meelest vale. Sa inglise keelest tõlkisid, eks? Otsi inglise vikist artikkel "Tagus" ja vaata, kas seal on link eesti vikisse. Mis nime all? Meghna on mulle üsna võõras nimi, võib-olla saad sellega sama teha.
Bangladesh on valesti lingitud, Fraseri jõge ei tohi linkida "Fraseri", proovi kõigepealt "Fraser". Linkida tuleb Peace-Athabasca delta, mitte Peace-Athabasca. (Võib-olla tuleb käänata Peace'i-Athabasca?)
Määrsõnu (ülesvoolu) ei lingita.

Jõudu! Taivo 20. oktoober 2013, kell 00:24 (EEST)[vasta]

Tere!

Parandasin viiteid, Meghna jõele eestikeelsemat nime ei leidnud. Peace-Athabasca delta mainimine antud kontekstis ei ole nii oluline, niisiis jäi see praegu välja( inglise keelsetes artiklites on nime kirjapilt Peace-Athabasca). Fraseri jõe link suunab praegu täpsustava lehekülje juurde, kuid seal loetelus ei ole jõge. Kas saan selle ise sinna lisada?

Parimat! --TJairus (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 15:49 (EEST)[vasta]

Tere veel kord!

Ma võtsin suure maailma atlase ja avastasin sealt järgmist:

Meghna asub Bangladeshis ja on eesti keeles tõepoolest Meghna, parandada pole siin midagi.
Peace ja Athabasca on kaks jõge, mis Athabasca järve suubudes moodustavad ühise delta. See on maailmas ebatavaline ja võiks sellepärast sees olla küll, hea näide sisemaa deltast. Kumbki jõgi käändub siin eraldi, nii et Peace'i-Athabasca delta (või Athabasca-Peace'i delta) on õige.
Pane täpsustusleheküljele "Fraser" tõepoolest jõgi juurde ja siis saad sellele linkida.
St. Clair käändub ülakomata.

Ja veel:

nime saanud Grove Karl Gilberti järgi – i on puudu
Lõpupoole on sul linnade loend, pärast iga koma peab olema tühik.
Herodotos elas mitte pärast, vaid enne meie aega ja loomulikult ei kirjutanud ta inglise keeles! Kirjuta eestikeelne pealkiri (kahjuks Antiigileksikon seda ei anna, võid vist ise tõlkida, võid ka vanakreekakeelse pealkirja anda, kui tahad ja oskad, aga see pole väga tähtis).
Sul on mitmel pool loendid a, b ja c. Vikipeedia stiilile vastab tärnistatud loend (a, b ja c asemele iga rea algusse tärn, tühje ridu pole vahele vaja, ka enne a-d pole tühja rida vaja).
Mississippi delta kaardi legendi on vaja parandada: yrs BP on lühend sõnadest "years before present" ja tuleb tõlkida "aastat tagasi".
Mitmel pool on sul lause lõpus mitu punkti, asenda ühe punktiga.
Kreeka täht "delta" kirjutatakse väikese tähega, kui just lause alguses pole. Leidsin selle vea 3 korda!
Mississippi ja Uurali jõel – "ja" käib väikese tähega, lause lõppu punkt.

Ma ei hakka rohkem vigu otsima, ma arvan, et kõlbab küll, kui need on ära parandatud. Taivo 20. oktoober 2013, kell 22:05 (EEST)[vasta]

Lisaks kõigele eelnevale on artiklis üsna vähe viiteid. Seega ootaksin täiendavat viitamist võimalikult paljude faktide juures.

Paljudes kohtades on sul mõttekriipsu (–) asemel sidekriips (-). Paranda.

Eestis olevatest deltaaladest võiks enam kirjutada. Näiteks on Kasari jõe delta väga oluline rändlindude peatuspaik ja üks suurimaid niidetavaid luhtasid Euroopas.

Esita koordinaadid lingitud kujul. Selleks on meil Mall:Coor dms.

Tühikute ja punktide kasutamisega on tohutult probleeme.

Ivo (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 22:41 (EEST)[vasta]

Tere! Tegin veel parandusi. Nii Kasari jõest kui ka Emajõest on artiklid olemas, niisiis neist pikemalt siin ei kirjutanud. Viiteid on vähe, sest enamus tekstist on tõlgitud inglise keelsest Vikipeediast, mõned viited lisasin. --TJairus (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 20:03 (EEST)[vasta]

Tere jälle! Vaatasin kogu artikli uuesti üle ja teen veel mõned kommentaarid.

" Näiteks Fraseri jõe Deltal" – üleliigne suutäht.

Kui mõttekriipsule järgneb selgitus, peavad kriipsu ümber, mõlemal pool, olema tühikud. Tühikuid pole siis, kui mõttekriips on arvude vahel tähenduses "kuni". Palun see tähelepanelikult üle vaadata.

"voolukiiruste kiire langus" – tüvekordust tasuks vältida!

"BP" pildi allkirjas üleliigne.

Gilberti, ilma ülakomata, kuna nime häälduses ei kao lõpust kaashäälik täitsa ära.

"mitmed" – ei saa olla mitmuses. "Mitu" tähendab nagunii rohkem kui kahte.

"liigestus.Küll" tühik.

Sõna "antud" tasuks vältida, kui pole sõna otseses mõttes midgai antud. Selle võib täitsa ära jätta.

"nii nimetatud" ette koma! Parem oleks ka lühendada "nn".

Lugeda kogu nõlvasetteid puudutav osa üle, pannes tähele ühildumist ja trükivigu!

"näidates" ette koma. Des-lauselühendi ees on alati koma.

St. Clair' jõe – ülakoma viitab sellele, et hääldusel kaob kaashäälik ära ja et käändelõppu ei pea seega lisama.

"settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad" – kui jutt on settekihi moodustumisest, olgu öeldis ainsuses.

mille näideteks on Saint Lawrence´i jõe ja Tejo estuaar? Selle võiks välja kirjutada.

"Jõgi moodustab mitu lehtersuuet, mille vahele jääb saari. Näiteks Jangtse ja Meghna jõed." – ei saa kirjutada, lehtersuudmest, mille näiteks on jõgi. Lehtesuudne näideteks peaks ikka olema Jangtse ja Meghna jõe suudmed, mitte lihtsalt jõed ise. Seda tasub alati tähele panna, et esitatud näited ühtiks eelneva lausega. Kui on juttu suudmest, peab näide olema ka jõe suue, mitte jõgi ise.

Vaadata veel üle viidete esitus, et iga punkt, kriiks ja tühik oleks loogilisel kohal.

Jõudu nende paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 2. november 2013, kell 23:47 (EET)[vasta]

Tere jälle!

tegin parandused.

Parimat! --TJairus (arutelu) 3. november 2013, kell 17:51 (EET)[vasta]