Kasutaja arutelu:Siimar/Tankitõrje

Igati asjalik artikkel, mis annab teemast hea ülevaate. Küll aga annaksin järgnevalt mõned soovitused, kuidas seda teksti veel edasi arendada.

Sissejuhatus on suuresti üle võetud ingliskeelse Vikipeedia vastavast artiklist, kuid sealne tekst keskendub liigselt ajaloole ning vajab korrastamist, et olla konkreetsem ja paremini haaratav. Viimase kahe kümnendi arengute kohta on seal mainitud ainult IED-d, kuid see pole vast päris piisav. Samuti oleks hea sissejuhatusse tuua vähemalt üks lõik Eesti kaitsevõimekuse kohta. Näiteks mida ja miks siin kasutatakse? Eesti teemat võiks üldse enam käsitleda, sest arusaadavatel põhjustel võiks artikli lugejaskonnal olla just selle vastu kõrgendatud huvi. Lisaks võiks olla alguses vähemasti üks lõik, mis loetleks üles olulisemad tankitõrjevahendid (nii aktiivsed kui ka passiivsed).

Ajaloo osa peatükid võiks koondada ühe täiendava nimetuse alla (nt "Tankitõrje ajalugu"), et ajalugu ja tänapäev oleks selgemalt lahus. Sinna saaks moodustada ka lühiülevaate selle teema arengust. Nõnda annaks hästi artikli enda sissejuhatust lühendada, kui sealne ajaloo osa uude kohta ümber paigutada. Lisaks on mitmed hilisemad alajaotused suuresti ajaloo alla paigutatavad.

Kohati annaks lõike lühendada, et nende mõte paremini välja tuleks. Paiguti kuluksid ära täiendavad selgitused. Nt lause "Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli Briti väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel(1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist." --> miks selline hinnang nagu "tähendusrikas", tankide kasutamisest milleks, mis üksus see selline oli, "tulevikus mõjutas" jääb aastat arvestades ajalise määratlusena segaseks, mõjutas kuidas? Samas alateemas on üldse mitmeid võrdlemisi kahtlaseid lauseid.

Väikseid keelelisi märkusi:

• Varemalt kirjutati maailmasõjad esisuurtähega (nt Esimene maailmasõda), uuemate reeglite järgi ei panda üldse suurtähti (esimene maailmasõda).
• Vasily Sokolovsky --> Vassili Sokolovski
• bazookad --> bazuukad, britide --> brittide
• Tähenduses "kuni" kasutada sidekriipsu (-) asemel mõttekriipsu (–). Näiteks mitte 60-100, vaid 60–100.
• 1944 aastani --> 1944. aastani (ja mujal)
• Kirjavead sõnades: laheng, hävitamsieks, Hispaani, lähitõje, kasutai. Suurtäheviga: Põhja-korea.
• Eesti keeles lahutab arvu täis ja murdosa koma (nt 3.7 asemel kirjutada 3,7). Punkti ei kasutata meil reeglina ka lühendite järel (nt "nn." asemel "nn").
• Soovitan võimalusel vältida sõna "poolt" agarat kasutamist. See on kohati muutumas parasiitsõnaks. Nt "Üldiselt oli jalaväelase poolt visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi".

Esineb mõningaid hooletusvigu. Nt "Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2 ja sügavus 4m".

Kas siit artiklist pole rohkem midagi üle võtta?

Ivo (arutelu) 24. aprill 2015, kell 14:31 (EEST)

Sokolovski kohta on meil artikkel olemas, võib julgelt linkida. Ennist oli lihtsalt nimekuju vale. Siin peab lihtsalt tähele panema, et inglise keeles kirjutakse vene nimesid teisiti. Nt oleks eesti keeles õige "Katjuša BM-13" (praegu on tekstis valesti). Kusjuures selle relva leiutaja olla olnud baltisaksa päritolu. Ka "Ilyushin IL-2" kirjapilt peaks olema teistsugune (Iljušin Il-2).

Kohati annaks natuke linke lisada. Nt "kaudtuli". Samas nt USA ei ole küll mõiste, mida peaks mitu korda linkima (kui juba, siis linkida "USA armee"). Lisaks peaks ikka vaatama, millele lingitakse. Näiteks kui tekstis on "Moskva kui Kurski lahingud", siis peaks linkima ikka Moskva lahingule ja mitte linnale. Või siis näiteks link Kodukaitse viitab Eesti ja mitte Briti vastavale instantsile.

Komakasutus (nt "haavatavad kuigi", "esisoomust võivad", "Mõju mida", "tank aga", "2.5–6 kg").

Ainsuse-mitmuse kasutus (nt "Peagi lisandub relvastusse ka JAVELIN süsteemid" --> lisanduvad).

Arvu ja mõõtühiku vahele käib eesti keeles tühik. Tühiku võiks lisada ka koma järele ("selliseks,mis").

Kuude nimetused on väiketähega ("September 1943").

"granaadiheitjat M-69 (RPG-7)" ei ole arusaadav. Kirjutada siis juba välja, et "RPG-7 sarnane" vms.

"Kaugmaa tankitõrjest on üle 2000m." on keeleliselt ja ehk isegi sisuliselt vigane. Tekib kohe küsimus, et kui keskmaa tankitõrje on kuni 800 m ja kaugmaa on 2000+, siis mis jääb vahemikku 800–2000. Siin on peetud silmas "kuni 2000 m"?

Raidtõkke selgitus vajaks kohendamist. Selle järel tulevas pinnastõkete osas oleks vaja sõnastus üle vaadata. Samuti on seal "sügavust" ikka ühes lauses 2 korda.

Ivo (arutelu) 29. aprill 2015, kell 21:31 (EEST)