Kasutaja arutelu:MPiirsalu/Neurogenees
Tänan juba varakult esitatud sissekande eest! Artikli maht on piisav ja kaasab esindusliku hulga allikaid. Keelega on artiklis päris hästi ning kiita tuleb moodustatud lühikesi lauseid. Tööd tuleb teha aga artikli struktuuriga. Pea meeles, et lugeja ei tea teemast eriti palju ning samas ootab leida otsitavat infot üsna kiiresti. Mõnel pool on ka edastatav info veidi katkendlik ja silma paistab ka see, mida ei saa teada. Püüdsin anda tagasisidet, millest võiks kasu olla.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv on protsess, kus neuronid tekivad neuraalsetest tüvirakkudest.
- mille läbi? kus on vähem konkreetsem. Määratluse juures püüad kirjeldada nähtusega olemuslikult seotut.
Neurogenees on kõige aktiivsem sünnieelsel arengul. Neurogenees varustab arenevat aju neuronitega. Ehkki enamik neuronitest on sünnihetkeks moodustunud, säilitavad teatud aju osad võime toota tüvirakkudestuusi neuroneid. Neurogenees jätkub täiskasvanud imetajatel aju väiksemates struktuurides: hipokampuses ja subventrikulaarses tsoonis.
Natuke info kordub. Juttu saaks kompaktsemaks muuta.
Puudu on info selle kohta, kas mitte-täiskasvanutel toimub neurogenees kogu ajus. Et mis mõttes „väiksemates“ struktuurides ja miks just väiksemates.
„hormoonid“ „tõstavad neurogeneesi toimumise taset“ – mis tähendab? kiiremaks, mahukamaks? hormoonide puudulikkus või üleküllasus? „Tõstavad taset“ saab ehk ümber sõnastada.’
Neurogenees vahendab närvisüsteemi plastilisust. Jällegi, mis mõttes vahendab. + Närvisüsteemi plastilisus on vist tervikmõiste.
Igasugune häire neurogeneesis võib põhjustada neuroloogilisi haiguseid.
Artikli struktuuri võiks samuti korrastada. Juhtlõik pakub välja üsna loogilise ülesehituse sellest, mis võiks olla artiklisse kaasatud. Artikkel räägib protsessist, seda mõjutavatest asjaoludest, selle puudulikkuse tagajärgedest ja sellest, kus protsess toimub.
Samal viisil võiks proovida liigendada ka artiklit ennast. Ma ei saa küll öelda, et võiks kirjutada veel paar alapeatükki, aga järjestust saab ehk korrastada küll.
Praegu on peamine alapeatükk ’Esinemine täiskasvanutel’, läbipaistvust suurendaks ehk ’Neurogenees täiskasvanud organismides’. Sünnieelse arengu neurogeneesi aga ei ole peaaegu sõnagagi kirjeldatud.
Samuti ei ole näha selget alapeatükki, mis kirjeldaks protsessi ennast, mis tundub ju artikli juures peamine.
Peamise alapeatüki liigendus on aga mõneti juhuslik. Esimene alapeatükk kirjeldab toimumise asukohta (võiks siduda struktuuri või protsessi kirjeldusega). Edasi räägitakse aga juba funktsioonidest (õppimine, stressi regulatsioon) ning regulatsioonist (unepuudus, füüsiline aktiivsus, mõneti ka muutused vanas eas) ning on ka eraldiseisvad ühiskondliku või meditsiinilise huviga teemad Parkinsoni tõvest (või see on juba funktsioon?) ja Alzheimeri tõvest.
Tekstiga sidumata on aga jäänud neurotrofiinid, mis on seotud ehk protsessi olemusega, ning regulatsioon – millest on varem ju juba juttu olnud! Kannabinoidide mõju võib ehk jääda nö artikli lõpu präänikuks (või on seegi regulatsiooni all).
Artikli struktuur peab tegema informatsiooni lugejale, kes teemast midagi ei tea, võimalikult kättesaadavaks. Alapeatükk neurotrofiinid ei ole üldiselt kuigi informatiivne. Võiks proovida paremini struktureerida.
Võid muidugi mulle vastu vaielda, kui arvad, et neuroloogilisi protsesse ei saa kirjeldada nii lihtsustatult struktuur-funktsioonid-mõjutavad asjaolud. See on ainult üks võimalus artikli sõnastamiseks. Praegune liigendus aga eriti hästi ei sobi. (Eriti kui juhtlõik tekitab juba teistsuguseid ootusi artikli sisu kohta.)
Täpsemalt sisu kohta.
Neurogeneesi asukohtade loetelu võiks ühtlustada 1. liige kirjeldab nii kohta kui migratsioonisuunda, 2. ainult kohta.
Varased neuroanatoomid, kaasaarvatud Santiago Ramón y Cajal, arvasid, et närvisüsteem on kindlaksmääratud ja uuenemisvõimetu. Täiskasvanud imetajatest avaldati töid sel teemal juba 1960-ndatel aastatel. Esimesed tõendid neurogeneesist täiskasvanud imetajate ajukoores pärinevad aastast 1962 Joseph Altman'ilt.[3]
See on ju ajalugu! Võiks samuti teha eraldi sektsiooni. Sinna saaks lisada hetkeuurimisseisu hinnangu (kui see on võimalik allikatele tuginedes).
Need on kohad, kus juurdekasv on pidev. Mujal tekib neuroneid ajukahjustuste järel.
Võib lühendada. Lisaks tekib neoroneid mujal ajus ajukahjustuste järel.
Suur osa juurde tekkinud närvirakkudest hukkuvad peatselt pärast sündi, osa aga ühineb ümbritseva ajukoega. – s.o. juba protsessi kirjeldus mitte asukoht, võiks eraldi esile tuua.
Erinevalt enamus imetajatest, toimub inimesel neurogenees ainult hipokampuses ja mitte haistesibulas.
Samuti kontekstist väljas. Tekib ka küsimus, et kas SVZ on siis haistesibul (ma sain aru, et sinna migreeruvad nad, mitte ei teki seal?), SGZ on siis hipokampus (juttu oli hammaskäärust?).
Lõpu konteksti ei suuda ma isegi mõista. „0,1% [granulaarrakk|granulaarrakkude]] populatsioonist ehk 9000 uut närvirakku toodetakse ühe päeva jooksul hiire hipokampuses. Haistesibulas vahetub noortel täiskasvanud hiirtel 65%-75% rakkudest 6 nädala jooksul. Tüvirakkudest jõuab siiski enamus tõenäoliselt apoptoosi minna enne neuroniks saamist.“ Püüa kuhugi paigutada.
Apoptoosile kui üsna tundmatule mõistele võiks lisada täiendi e. rakusurma – nii on tekst lugejale ligipääsetavam.
Teoreetiliselt peaksid uued neuronid suurendama mälumahtu.[8] Mälu loovad ajus neuronite vahelised sünapsid.
Viimane väide tundub mitte päris tõsikindel. Võib-olla saab ümber teha, „lähtudes teooriast mälu paiknemisest neuronitevahelistes sünapsites, peaksid uued neuronid suurendama mälumahtu“? või midagi sellist.
Õppimine on olemasolevate sünapsite ümberkujundamine ja uute loomine. – ei tundu samuti tõsikindel.
Allikas, kust laused on kopeeritud ei tunnusta ju neid ilma kontekstita. Antud juhul on see nt sünaptilisuse plastilisuse kontekstis. Allikale võiks lõppu lisada ka täpsustus, et millega tegemist on. Vist on loengukonspekt mingile ainele. Kes koostas?
Loengukonspektid ei ole just seletava konteksti puudumise tõttu eriti head allikad.
mitte ainult neurotransmitteri, serotoniini, sisalduse tõusu
serotoniin on siin üks paljudest, eks? Lisaks „ [ühe] neurotransmitteri“, siis on komad õigel kohal.
Depressioon on pidev stress ajule ning seega pidev kestev ravimata depressioon on aju kahjustav.
Stressile viitasid varem ka. Tee sinna ka link.
Kui „stress“ on emotsionaalne pingeseisund, kas siis ikkagi on „stress ajule“, mis tundub pigem orgaaniline aines olevat?
Ehk parem: Depressioon on pidev stressiseisund, mistõttu kauakestev ravimata depressioon võib kahustada ka aju.
Tugeva negatiivse toimega neurogeneesile
negatiivse -> pärssiva? ei ole kindel, mis „negatiivne“ siin kontekstis tähendaks.
Tundub nagu lause nõuaks ka viidet.
igasuguse aktiivsuse tõusu – juttu on kehalisest aktiivsusest?
aju võimet teostada olemasolevate rakkude elutsüklit. – veidi ebaselge. Kas aju „teostab“ rakkude elutsüklit?
unepuudus e. une deprivatsioon
Seega potentsiaalseks neurodegeneratiivsete haiguste, nagu seda on Parkinsoni tõbi, raviks on rakuteraapia,
Seega on neurodegeneratiivsete haiguste, , potentsiaalseks raviks rakuteraapia, ...
droog – ravim?
Edu artikli parandamisel! Anna teada kui valmis, siis vaatan uuesti üle!
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:30 (EEST)
Artikkel on saanud palju loetavamaks ning selgemaks. Sisuga on praeguseks korras. Ainult tavade järgimiseks soovitaks ma nihutada ajaloo peatüki kohe esimeseks.
See on küll ilmselt esitatud infost väheoluline, aga lugejad enamasti teavad sellest üle lapata. Kui Sa arvad, et see ei ole hea mõte, võid jätta ka nii nagu on. Neurotrofiinide peatükki pole kustutada vaja. Tegelikult võib mõiste eraldi seletamine siiski kasulik olla. Las olla seal, kus on.
Täiendada võiks pildi allkirja. Lugeja tahaks teada ka, mis tüüpi pildiga tegemist on, kui võimalik.
Probleeme on kahjuks veel viidetega. Pealkirja kõrval võiks olla esitatud siiski ka ilmumise ajakiri ja autorid. Pmst on tegemist teaduslike viidetega.
Seda ükskõik, mis vorminduses, aga enam-vähem ühtlaselt.
Hea viis vormistada on nt: Rebecca J. Stratton, Ceri J. Green, Marinos Elia. Disease-Related Malnutrition: An Evidence-Based Approach to Treatment CABI Publishing, 2003.
Aga võid valida endale sobiva viisi.
Anna teada kui valmis. Edu!