Kasutaja arutelu:Liina02/Kaltsedoni erimid

Iga erimi kohta peaks ette nägema ka eraldi artikli. Artikkel Heliotroop räägib taimest; ma nägin kvartsi erimile ette artikli Heliotroop (mineraal) (või peaks seda nimetama kivimiks?). Palun kasuta siis seda linki. Andres (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 09:30 (EEST)[vasta]

Arutasime autoriga natuke seda enne kirjutama asumist ja arvasime, et võib alustuseks kirjutada neist samal lehel koos, aga kui selgub, et lõpuks tuleb lahku lüüa eraldi artikliteks, siis saab see ka tehtud. Ma muidugi nii täpselt sellel hetkel ei teadnud, mis materjal vikis nende kohta juba olemas on. Arvan, et autor peaks kas kohe varem vikis olnud artiklitest materjali siia lõimima või siis sulatama sisu igas eri artiklis, kui oma materjali põhinimeruumi tõstma hakkab. Et võimalikult vähe kaotsi läheks. Adeliine 9. oktoober 2013, kell 09:52 (EEST)[vasta]

Minu arust peaks kaltsedoni erimitest lühidalt ja ülevaatlikult rääkima artiklis Kaltsedon, ja igast erimist pikemalt omaette artiklis. Märkuse tegin siin sellepärast, et tekkis artikkel Heliotroop, millele praegu läheb siit ekslik link. Andres (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 10:17 (EEST)[vasta]

Artikkel on olemas ja räägib vajalikest asjadest. Kirjutatud on ladusalt, õigekiri on hea. Panin tähele, et raamatu pealkirju ei tule linkida [["Dekameron"]], vaid "[[Dekameron]]".

Andresel on õigus selles, et niisuguse pealkirjaga artiklit ei ole vaja. Ma näen siin kolme võimalikku lahendust:

kirjutada olemasolevat artiklit "kaltsedon" kaastöö nõutava mahu võrra pikemaks, aga seal ei tohi ühestki erimist eraldi võetuna väga põhjalikult kirjutada
valida välja ükskõik missugune kaltsedoni erim ja kirjutada sellest
muuta teemat ja kirjutada millestki muust.

Sul ei ole kogu artiklis ainsatki viidet. Kasutatud kirjanduse ja välislinkide peatükid ei asenda viiteid. Faktide kohta tuleb näidata lehekülje täpsusega, kust neid kontrollida saab, et ühe fakti kontrollimiseks ei peaks kogu raamatut läbi lugema. Taivo 13. oktoober 2013, kell 21:42 (EEST)[vasta]

Ma ei ole kindel, kas mul on õigus pahane olla, et keelekorrektuuride asemel pean süvenema artikli sisu muutmisele, kui juba palju tööd on tehtud ja eelnevalt saadud kinnitust, et antud teemal VÕIB artikli kirjutada. Minu seisukohast on see natukene ebaõiglane, sest olukorrast oleks mind võinud teavitada VAREM. Antud teema sai valitud, sest ühe erimi kohta materjali leidmine võtab tohutu aja, mida hetkel enam ei ole ning sel juhul ei oleks artikkel enam populaarteaduslik. Artikkel on üldistav, sest kõigist erimitest on välja toodud kõige tähtsam ja mineraloogiline põhjalikkus puudub. Lisaks sooviksin ka mina saada enda õigekeelevigadest analüüsi, sest korrektuuride tegemine võttis palju aega ning see soodustaks UUE ARTIKLI ja JÄRGMISE KODUTÖÖ kirjutamist ning võib-olla päästaks tekkivast AJAHÄDAST. --Liina02 (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 00:19 (EEST)[vasta]

Rahu. Taivo, palun loe minu ülemist kommentaari. Püüame leida paindliku lahenduse, et kasu oleks suurim ja kahju väikseim. Liina, sisulised küsimused on samuti tähtsad. Kõigile kursusel osalevatele üliõpilastele kehtib sama põhimõte: vaadata, mis Vikipeedias juba kirjas on ning kui on midagi, siis põimida-sulatada enda panus sinna juurde. Seda põhimõtet saab praegu väga hästi järgida, kui vaatad, mis sisu on erimite artiklites ja kuidas Sinu tekst neid täiendab. St vormistad erimite artiklid siin ühel lehel, kus iga erimi juures on koos nii varasem tekst kui ka Sinu täiendused. Sellise tervikuna, nagu siin lehel on, artiklit tõesti ei tule. Viidete vormistuse nõue on õigustatud, palun kasuta Vikipeedia reeglitele vastavat tekstisisest viitamist (vaata viitamisjuhendit). Kui vormistad viitamise korrektselt ja võtad arvesse Vikipeedia varasema teemakohase sisu, võib siinse põhjal arvestuse saada ning siis materjali eri artiklite vahel jaotada. Taivo, Andres, kas nii sobib? Adeliine 14. oktoober 2013, kell 05:18 (EEST)[vasta]

Mul oli märkus siselinkide kohta. Seda ei ole arvestatud. Andres (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 07:56 (EEST)[vasta]

Adeliine, sa siis mõtled, et tulemuseks oleks suur hulk pisikesi artikeid, igast erimist oma? Mõnest erimist saaks sel juhul praeguse seisuga kõigest ühelõigulise artikli. Samuti läheb keeruliseks kokkuarvamine, kas kaastöö nõutav maht on täis, aga ... minu pärast olgu siis nii. Taivo 14. oktoober 2013, kell 16:00 (EEST)[vasta]

Jah, igast erimist oma artikkel. Artikkel pole süüdi selles, et ta lühike on, lühike artikkel on parem kui mitte midagi. Siin on praegu kujunenud selline olukord, et tulemuseks ei ole üks tervikartikkel, vaid mitu lühikest. See ei ole see, mida ainekursusel oodati, aga ma arvan, et Liina hindab seda, et tema tehtud tööd võetakse ikka arvesse, ja on saanud teada natuke midagi Vikipeedia-artiklite formaadi kohta, mis oli ka üks eesmärke. Adeliine 14. oktoober 2013, kell 18:50 (EEST)[vasta]

Liina, ma panin veel üksikuid vigu tähele.

Kullisilm ja tiigrisilm on üks sõna.
Lisa, missuguses "Dekameroni" jutus on heliotroobist juttu. See on Eestis levinud raamat, mõnedki võivad tahta järele vaadata, mida seal heliotroobist on kirjutatud.
Vääriskivid kirjutatakse väikese algustähega.
Arvuvahemikke ei kirjutata sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga – (Alt+0150).
Kuidas tuleb hääldada chert? Kas hert, tšert, šeer või kuidagi muudmoodi?

Ajahäda pärast pole mõtet nuriseda. Ma andsin sulle niigi aega rohkem kui teistele ja kui väheks jääb, võin veelgi anda. Taivo 14. oktoober 2013, kell 16:00 (EEST)[vasta]

Tegin parandusi ja lisasin viited igale poole. Vaatasin üle selle, mis vikipeedias kirjas oli ja lisasin enda tekstile juurde. Ja "chert" tuleb hääldata täpselt nii nagu loed ehk tšert.--Liina02 (arutelu) 26. oktoober 2013, kell 10:24 (EEST)[vasta]

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Ma loen näiteks peatükist "Ahhaat" üles, mis puudu on: kaltsedon, tekstuur (kontrolli, kas link läheb õigesse kohta, vajadusel täpsusta), gemm, mineraal, karplik murre (karpjas oli vist vale sõna), vesiikul, ränidioksiid, mikrodruus. Teised peatükid tee ise, aga isikunimed ja keemilised ained peavad kindlasti olema lingitud. Linki "Rooma aeg" ära tee, võid linkida Vana-Roomale või Rooma riigile. Viimases lõigus on India link untsus.

Lauses "Värvus sõltub teiste mineraalide suletistest ..." peab "suletistest" minema kõige viimaseks.
esineb klaasiläige, matt või siidiläige -> Ahhaadil võib esineda klaasi- või siidiläige, aga ta võib olla ka matt.
Esialgsed hinnangud -> Esimesed säilinud hinnangud
toimub ... kontrastsete triipude vaheldumine -> vahelduvad ... kontrastsed triibud
vaadata -> käsitleda (vaadelda, pidada erivormiks)
punase erinevates varjundites -> punase varjundites
erinevate mineraalide lisanditest -> mineraalide lisanditest
mõttekriips ei ole lühike sidekriips -, vaid – (Alt+0150)
karenool -> karneool
Link "skarabeus" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.
"päikest ja" vahel käib koma.
erinevates värvides nagu -> mitut värvi, näiteks
fuchsite -> fuksiit
iseloomulikku sätandava-kullakarvalist helgi ja siravat sära -> iseloomuliku sära ja kullakarvalise helgi
"Avanturiin" käib väikese tähega.
"Tavaliselt" eest puudub punkt.
Samas ja järgmises lõigus tuleb asendada nagu -> näiteks (ja koma ette!)
Keemilistes valemites peavad arvud olema sageli alaindeksid, näiteks H₄SiO₄.
Chertile tuleb anda hääldus.

Nimetatud vigade parandamise järel on artiklid piisavalt valmis ja need tohib avaldada. Siinjuures tuleb arvestada, et heliotroobist rääkiva artikli pealkiri peab olema heliotroop (mineraal) (praegu puudub sul algava sulu eest tühik) ja plasmast rääkiva artikli pealkiri plasma (mineraal). Kontrolli, kas artikli "plasma" alguses on täpsustusmärkus mineraalile, ja vajadusel lisa see. Taivo 28. oktoober 2013, kell 20:02 (EET)[vasta]

Tegin ka need muudatused ära.

karpjas murre on geoloogiliselt korrektne termin ja seepärast ma seda muutma ei hakka.
Link skarabeus läheb täpselt sinna, kuhu minema peab - mina pidasin silmas sõnnikumardikat, kuhu viide läheb..
Andsin chertile häälduse, aga see näeb lihtsalt vale välja.--Liina02 (arutelu) 29. oktoober 2013, kell 00:08 (EET)[vasta]

Jäägu siis karpjas murre, see on lubatud tõesti. Vanad egiptlased ei teinud loomulikult skarabeuse, vaid skarabeusekujulisi ehteid/amulette/kujukesi. Kui see sõna juurde panna, siis võib jääda link skarabeusele. Ma ise mõtlesin enne, et skarabeus on lisaks putukale mingi vanaegiptuse ehtetüüp, millele peab linkima, aga võib-olla siis ei pea. Ma ei tea, mis tšerti häälduses vale välja näeb, võid ju parandada, et õigem välja näeks, aga hääldus siin lihtsalt peab olema. Taivo 29. oktoober 2013, kell 17:59 (EET)[vasta]