Kasutaja arutelu:Kukuwk112a/Eestikeeleallkeeled

kirkeo

Teema valik on põhjendatud - selle teemalist lehekülge vikipeedias veel ei leidu. Autor on leheküljega palju vaeva näinud. Võib olla lisaks veel pealkirju juurde. Soovitaksin juurde otsida erinevaid allikaid, et tekst tuleks mitmekesisem. Pluss on see, et on kasutatud allikana raamatut. Kirkeo (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 12:46 (EET)

Launoo13

Töö on hästi alustatud ja näha on, et on vaeva nähtud. Minu arust võiks selle teema all "Allkeelte liigitus" olla iga erinev võimalus, kuidas liigitada, eraldi alapunktina ning üldse mõned alapunktid võiksid veel olla. Õigekirjast - peaks olema nii, et enne koma pole tühikut vaid tühik on peale koma (jkahfs, jwijha). 2. õppetükis oli juttu sellest, et kui suur pealkiri on nt Eesti keele allkeeled, siis seda enam alapealkirjades ei kirjutada e. mitte allkeelte liigitus vaid lihtsalt liigitus.(Vaata igaks juhuks üle, võibolla eksin). Raamatu kasutamine oli hea otsus.

Assistendi kommentaar artiklile ja tagasisidele

Selle artikli teema on õppejõududega kooskõlastamata. Artikkel allkeeltest üldiselt on Vikipeedias juba olemas. Seega pead jälgima, et artiklite sisu ei kattuks. Hetkel oled kirjutanud pigem just olemasoleva artikli teemal. Oma artiklis peaksid keskenduma just konkreetselt eesti keele allkeelte kirjeldamisele, mitte allkeelte üldisele mõistele, liigitusele vms. Kui see tundub siiski liiga mahuka või keerulise teemana, võid veel teemat ka vahetada, aga siis kooskõlasta see kindlasti kursuse õppejõududega. Nüüd üks üldine märkus, mis võiks edaspidisel kirjutamisel abiks olla, mis teemat Sa ka ei vali. Viitamisel tuleks veidi põhjalikum olla. Viide peaks lugemise hõlbustamiseks olema siiski iga lõigu lõpus. Kuna allikaks on mahukas teos, on kindlasti vaja viidata lehekülje täpsusega! Uuri veel III õppetüki materjalidest viitamise osa või ka Vikipeedia enda juhendit. Kaasvikipedistid on andnud häid nõuandeid. Hennoste ja Pajusalu "Eesti keele allkeeled" on autoriteetne allikas, ent tasub tutvuda ka teistega. Soovitan vaadata näiteks kirjanduse nimekirja sinu kasutatud allika (Hennoste ja Pajusalu õpiku) lõpus -- seal on palju asjakohast materjali. Ka olemasolev artikkel "Allkeeled" viitab ühele konkreetselt eesti keelt käsitlevale artiklile Õpetajate Lehes. Loodan, et leiad oma artiklile vajaliku suuna ja fookuse ning kirjutamisrõõmu jätkub! --Proosamanna (arutelu) 3. november 2017, kell 15:31 (EET)

Teemavahetus/-nihutus

Saatsin Moodle'is sõnumi ja kirjutan igaks juhuks siia ka. Võid artikli allkeelte üldisele teemale nihutada. Jätka artikli kirjutamist liivakastis, kursuse lõpus saad selle põhiruumi viia. Head kirjutamishoogu! --194.204.33.28 7. november 2017, kell 08:28 (EET)

kirkeo

Antud tekstiga sobib vastav kategooria. Kõik siselingid on korrektselt sisestatud ja avanevad õigesti. Plussiks on see, et on lisatud tabel, kuid mina muudaksin seda natukse suuremaks, sest natuke halb on arusaada, mis on sinna kirjutada. Kokkuvõte on sobiva pikkusega. Muudaksin kokkuvõtte esimest lauset, sest sõna variant kuidagi lugedes ei taha sinna sobiga (lisaks kordus). Juhul kui autor kirjutab veel Eesti osa pikemaks, soovitaks lisada seda ka kokkuvõttesse (see võib inimestele huvi pakkuda). Meeldib, et iga mõte algab uue lõiguga, tänu sellele on ka ilma lugemiseta ilus pilt silme ees (hea vaadata!). Kirkeo (arutelu) 13. november 2017, kell 15:54 (EET)

Launoo13

Kokkuvõte on hea ja ülevaatlik. Linke on piisavalt ja need on õigesti vormistatud ning avanevad õigesti. Alateema "Varieerumine" all võiks siselingi lisada sõnale "sünonüüm(e)" Mõne katekooria võiks veel sisada, nt keeled vms. 13.11.2017.

Assistendi kommentaar tagasisidele ja artiklile

Kaasvikipedistide tagasiside käsitleb kõiki vajalikke aspekte. Kokkuvõte põhimõtteliselt töötab küll, ainult et on üle võetud Vikipeedias olemasolevast artiklist "Allkeel". See tuleks Sul nüüd ise oma allikatele toetudes ümber kirjutada. Mõtle ka, kuidas Sina oma mitme allika põhjal allkeelt defineerid -- näiteks Hennoste ja Pajusalu õpikus on mõnevõrra teistsugune definitsioon, kus mainitud on ka kasutussituatsiooni ja inimrühma, mitte ainult keelesiseseid tunnuseid. Ja alates lausest "Keeleteadlase Pille Penjamini sõnul...", tuleks tekst suunata alateema "Eestis" alla, kuhu see sobiks väga hästi (enne peaks selle samuti oma sõnadega kokku võtma). Olen nõus ka kommentaaridega siselinkide ja kategooriate kohta. Ainult nõuannet kirjutada esimene lause ümber ma ei toetaks. "Variant" on keeleteaduslik termin ja selles lauses omal kohal, samuti pole termini kordamine lauses stiiliviga.
Sellega olen ka nõus, et tabeli kiri võiks olla loetav ka ilma seda lahti klikkimata.
Hea, et oled viidetele nüüd leheküljed lisanud! Jõudu artikli jätkamisel ja viitmistlemisel. --Proosamanna (arutelu) 15. november 2017, kell 23:11 (EET)

Näen, et oled tagasiside põhjal mõned muudatused teinud (koma ja tühiku asukohti vahetanud) ning artiklit tublisti täiendanud. Oled üldiselt hea refereerija, kuid uues alateemas on mõnel pool otse üle võetud algteksti lauseid (nt "Kuid oluline on, et selline valdkonnajaotus ei ole mingi kirjaliku ametliku registri erijoon. Ta on olemas ka suulises registrirühmas ja argisuhtluses, kuigi seda tavaliselt eraldi ei teadvustata. Millised valdkonnad seal saab välja tuua, saab otsustada alles peale empiirilisi uuringuid.") Palun kirjuta need (ja muud sellised laused!) oma sõnadega ümber. Pealegi ei vasta need laused entsüklopeedilisele stiilile, nagu VI peatüki materjalides kirjeldatud.
Stiililiselt tuleks korrigeerida ka sõna "meie" sagedast kasutust ("Näiteks kirjandi kirjutamisel korduste vältimiseks kasutame...", "Tekstide tasandil saame välja tuua...").
Tekstis on palju hooletusvigu, mis paraku teevad selle vähem tõsiseltvõetavaks (näiteks situatiivnsete, foneetilisted, mikrokontsekstid, sosiaalmurded (tabelis), kahesks, kindalal; "Praegu puudub nimetus sellel kindle nimetus". Ehk aitab, kui pärast teise õpilase artikli toimetamist-kommenteerimist enda teksti järgmisel nädalal värske pilguga üle loed, siis märkad neid paremini.
Osalauset alustava küsisõna ees käib enamasti koma (nt tegurid, millest sõltub... jne).
Ja veel üks oluline märkus: sa ei pea säilitama vanast allkeele-artiklist pärit teksti muutumatul kujul! Sul on täielik õigus, õigemini lausa kohustus kokkuvõtet vastavalt artikli sisule muuta ja kohendada. Vaata ses osas ka eelmise nädala tagasisidet.
Oled materjali läbitöötamisel ja kokkuvõtmisel tubli töö ära teinud. Loodan, et leiad nüüd aega artiklit lihvida, et see lugejale loetavama ja tõsiseltvõetavama mulje jätaks. Jõudu tööle! --Proosamanna (arutelu) 23. november 2017, kell 00:45 (EET)

Launoo13

Lisasin juurde mõned kategooriad ning mõned lingid. Mulle tundub, et selle alapealkirja "Eestis" peaks ära muutma, kuna kui artikli pealkiri on eestikeeleallkeeled, siis peaks kogu artikkel niigi sellest olema, on imelik kui ainult üks alapealkiri seda kajastab. Kui ühe lõigu lõpus on 2 viidet on raske aru saada, mis asi täpselt kust kohast pärineb. Võib-olla võiks alateema "liigitamine" alla eraldi alapelkirjadena välja tuua need meetodid, kuidas liigitada, kuna see teeks teksti natuke süstemaatilisemaks ning seda oleks natuke kergem lugeda ja tekiks kohe hea ülevaada, et on 3võimalust jne. Tegelikult on see arikkel väga hea ning seega ei saa eriti midagi rohkem muuta. Eriti hea on see tabel, mis aitab teksti paremini mõista. Viited on korrektselt vormistatud ning usaldatavad, kuna enamus materjal on võetud raamatust.

Assistendi kommentaar

Paarilise kommentaari kohta: Tore, et tagasiside on läbimõeldud, konstruktiivne ja käsitleb vajalikke aspekte. Lisatud kategooriad on asjakohased. Alapealkirja "Eestis" vajalikkust seletab tõsiasi, et artikli teema muutus kursuse käigus ja keskendub nüüd allkeeltele üldiselt. See tuleb Vikipeedia põhiruumis olemasoleva artikliga ühendada. Muud soovitused ja muudatused on asjakohased. Kas teha alaosa "Liigitamine" alla eraldi alateemad, on autori otsustada. Võib teha, aga pole ka hullu, kui ei tee.
Artikli kohta: Oled artikliga tublisti tööd teinud, lisanud uut infot uutest allikatest ja parandanud ka keelt. Rõõm on näha, et võtad tagasisidet arvesse! Juhin tähelepanu veel mõnele kohale, mis jääb segaseks.
Kokkuvõttes on lause:

Kuigi keele erinevad püsivaid variante nimetatakse allkeelteks, on olemas keele variandid, mida ei tõlgendata omaette allkeeltena, sest need on haruldased, need on näiteks üldkeeled ja oskuskeeled. 

Samas oled põhiosas öelnud, et

Üldkeel on keele osa mida valdavad kõik vastava keel kasutajad.

Kuidas saab üldkeel siis haruldane olla?
Pealegi ütled hiljem, et

Lisaks saab erinevad allkeeled või nende alaliigid jagada üldkeeleks ja oskuskeeleks

Siin tundub olevat otsene vastuolu esimese, kokkuvõttest võetud lausega. Niisiis on seal vist ikka midagi sassi läinud? Proovi see uuesti lahti ja läbi kirjutada.
Samuti jäävad natuke arusaamatuks laused:

...ametlikku kirjalikku redigeeritud keelt saab nimetada kirjakeeleks. Selline kirjakeele sõnakasutus ei vasta ühegi praeguste kasutustest.

Mida see teine lause tähendab?
Keelekasutust mõjutavate tegurite nimetused soovitaksin selgemalt eristada, näiteks nii:

 ...olulisemad jagatakse kolme rühma.[3]
1. Foneetilised omadused: häälikutest, mis on tunnuse ees, sõltub, kas kasutatakse tunnust...
2. Mikrokontekstid: olukorrast antud lause ütlemise ajal sõltub, kas...
3. Teadlik keeleline valik: kindlast stiilist või retoorikaideaalist sõltub, kui palju...

Siis on lugejal selgem pilt ja laused ka korrektsemad.
Kokkuvõttes peaksid kindlasti samuti leiduma viited kasutatud materjalile. Ja lõpuks: sõnast "heterogeenne" lähtuv siselink ei vii praegu olemasolevasse artiklisse (ja seal on ka kirjaviga: "Hererogeenne"), aga ehk võiks siselink viia hoopis artiklile "Homogeensus ja heterogeensus"?
Oled palju materjali läbi töötanud, kokkuvõtlikult refereerinud ja korralike viidetega varustanud. Artiklist saab kindlasti väärtuslik lisandus eestikeelsele Vikipeediale. Loodan, et jõuad viimase nädala jooksul seda veel viimistleda. Jõudu! --Proosamanna (arutelu) 30. november 2017, kell 19:10 (EET)