Kasutaja arutelu:DianaBelouss
Harilik soopihl (ladina keeles Potentilla palustris (L.)/Comarum palustre L.) on Eestis kasvav mitmeaastane roosõieliste sugukonda kuuluv tugevatoimeline ravimtaim. Rahvapärasemalt nimetatakse hariliku soopihla soopihlakaks, varesejalgaks, partsijalgaks, partsivarbaks. Need nimetused on tulnud taime lehtede välimusest.
| Soopihl
| |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Perekond |
Maran Potentilla |
| Liik |
Soopihl |
| Binaarne nimetus | |
|
Potentilla palustris (L.) Scop. | |
Kirjeldus[muuda lähteteksti]
Taim kujutab endast põõsast, mille pikkus on 30-st kuni 90-ne sentimeetrini.
Morfoloogia[muuda lähteteksti]
Õied[muuda lähteteksti]
Õied on väheseõielises hõredas kännases. Taimel esinevad kõrglehed. Nii õieraod kui tuped on harali liht- ja näärmekarvadega. Tupplehed on tume-purpurpunast värvi, munaja kujuga, viljumisel suurenevad. Ebatavaliselt on kroonlehed tupplehtedega võrreldes lühemad, kuid sama värvi. Kroonlehti on 5. Tolmukaid on palju. Õitseperiood kestab mai kuu lõpust augustini. Tänu erksatele lehtedele,mis meelitavad putukaid ligi, kuulub putuktolmlejate rühma.
Vili[muuda lähteteksti]
Vili, mis koosneb väikestest arvukatest pähklikestest, on oma tüübilt koguluuvili. Välimuselt ja ehituselt meenutab maasikat. Igas pähklises on peidus seeme.
Leht[muuda lähteteksti]
Lehelaba kujult on lehed paaritusulgjad liitlehed. Lehekesepaarid asetsevad rootsul lähestikku kahe-/kolmekesi. Soopihl kuulub kaheiduleheliste klassi, tal esineb leheroots. Taime alusel on lehed pikarootsulised, tipu pool peaaegu rootsuta. Pealt on lehed rohelised, alt sinakasrohelist värvi ja karvaskestega, leheserv sisselõigetega, nimelt teravahambuline. Abilehed leherootsuga pikalt liitunud, kõrvakestega.
Vars[muuda lähteteksti]
Harilikul soopihlal on nii maapealseid, kui maa-aluseid varsi. Maapealsed varred on enamjaolt üheaastased, püstis asendis või tõusvad. Alumises osas paljad, ülemises aga karvased ja näärmekarvased. Maa-aluseks osaks on taime vee- ja toitainete varude säilitaja - risoom. Risoom on pikk, roomav, puitunud ja sõlmekohtadel juurduv ning tugev.
Paljunemine[muuda lähteteksti]
Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivse organi, risoomi, abil.
Levik[muuda lähteteksti]
Kasvab põhjapooluse polaarses vööndis ja arktilistel aladel, kuid leidub ka Lõuna-Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias. Eestis on laialt levinud. Eelistab niiskeid alasid: siirde- ja madalsoid, rabu, lodu- ja soometsi, veekogude kaldaosi.
Kasutamine[muuda lähteteksti]
Rahvameditsiinis kasutatakse varre muundunud osa - risoomi, mis aitab kõhulahtisuse, hambavalu ja luuvalu leevendamiseks. Neid kogutakse semptembris. Raviks kasutatakse ka lehti. Nendel on 2 kasutusala. Värskelt parandab haavu, vähendab naha parkimist ning on värvaineks: värvib villa ja villaseid esemeid punaseks. Droogina korjatud õitsemise ajal lehest tehakse teed ja viinaleotist. Taime osadest tehtud tinktuuri kasutatakse ka reuma, närvi- ja liigesepõletiku ning podagra arstimiseks. Mesilastele on see taim kasulik seepärast, et annab nendele nektaariumi ja õietolmu. Teisisõnu on meetaim.