Kasutaja:Ylicool/liivakast
 | See on kasutaja Ylicool liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Alfenus Varus[muuda | muuda lähteteksti]
Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Alfenus Varus (u 39 eKr – 9 pKr), Rooma jurist ja kirjanik, sündis Cremonas ning võis põlvneda Publius´e perekonnast.[1][2] Mõnedel andmetel elas Alfenus Varus u 46 eKr – 9 pKr ning oli ka Rooma väejuht.[3] Alfenus Varus oli Servius Sulpicius Rufuse õpilane ja ainus Serviuse õpilane, keda on mainitud Digestides.[4]
Alfenus Varuse kohta on teada õpetaja Helenius Acroni säilinud lugude kaudu Horatiuse (Quintus Horatius Flaccus´e, Rooma lüürilise luuletaja) märkustes satiiride kohta. Oletatakse, et Horatiuse teoses nimetatud advokaat “Alfenus Vafer” oli Cremonast pärit juuksur või jalatsikaupmees, kes tuli Rooma ning sai Serviuse tudengiks ning soovis saada konsuliks ja austatud avalike matustega.[5]
Pomponiuse teoste säilinud katkendites on väidetud, et Varus saavutas konsuli staatuse, kuid leidis, et muud faktid ei pruugi tema kohta tõesed olla. Pomponius leidis, et Publius Alfenus Varus, kes töötas konsulina, võis olla küll juristi poeg, kuid ta ei pidanud usaldusväärseks teisi Horatiuse esitatud väiteid Alfenus Varuse kohta. Faktid, et Alfenus on põline cremonalane, ta on olnud Serviuse õpilane, jurist ning konsul, ühtivad kõikides säilinud teostes.[4]
Alfenus Varus oli ka sõjaohvitser ja Rooma väejuht, mida kinnitab asjaolu, et teda edutati oma elu hilisemal perioodil väejuhi positsioonile. Alfenus Varus sai 9 pKr Teutoburgi metsas Arminiuse juhitud germaanlaste väelt lüüa, tema 3 leegioni hukkusid ning Varus tappis enda. Varuse lüüasaamise tagajärjel kaotas Rooma oma Reini-tagused valdused.[6]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Alfenus Varus oli silmapaistev jurist: ta koostas 40 Digestide teost (nn tellitud teesid). Esimeses raamatus tsiteeriti Labelit, 34. raamatus Gelli, 39. raamatus Paulust, teised tsitaadid on 2. ja 3. sajandi juristide omad ilma kindla päritoluta.[1] Säilinud on Justinianuse samanimelisest teosest 70 väljavõtet, mis on varaseimad sidusad juriidilised tekstid.[2]
Viidates Alfenus Varuse ja tema õpetaja Serviuse arvamustele, kasutas Alfenus oma teadmisi õiguslikes olukordades. Ta analüüsis juhtumeid, milles temaga konsulteeriti, üksikasjalikumalt, kui teised advokaadid.[2]
Alfenuse Digestidest, mida peetakse vanimaks Rooma jurisprudentsi teoseks,[7] on säilinud 54 väljavõtet, kuid on ka arvatud, et Alfenus võis olla kõigest Serviuse teoste toimetaja. Säilinud Alfenuse Digestide fragmentidest ilmneb, et Alfenus tundis hästi kreeka keelt, kuna katkendid on kirjutatud puhta ja selge stiiliga. Digestides ilmunud kanded näitavad, et Alfenuse jaoks ei olnud võõrad ka arutelud filosoofidega. Aulus Gelliuse sõnul tundis Alfenus huvi antiigiga seotud teemade vastu; Gellius tsiteerib lõiget oma Digesti 34. raamatust, milles Alfenus mainib roomlaste ja kartaagolaste vahelise lepingu tingimusi. Alfenusele viitavad sageli ka hilisemad juristid. Pandekti fragmendid on võetud Digesti 2. -7. raamatust ja lisaks on säilinud katkendid 8. raamatust, mis on saadud juristi Julius Paulus Prudentissimus´e poolt. Kogu Digestide arv ilmub Florentine indeksist; Gelliuse lõigus tsiteeritakse 34. raamatut ja Pauluse lõigus on viidatud 49. raamatule. See, kas Pauluse epitoom on läinud kaugemale kaheksandast raamatust või mitte, on teadmata.[4]
- ↑ 1,0 1,1 Georg Wissowa (1890–1906) (1894). Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft. Stuttgart: Metzler. Lk 1472-1474.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Hornblower and Antony Spawforth (2005). The Oxford Classical Dictionary. Oxford: Oxford University Press.
- ↑ Robert Nerman (1998). Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Raamatutrükikoda.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Alfenus Varus". Vaadatud 03.2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Alfenus Varus".
- ↑ Dorothy Carew (1964). THE AMERICAN PEOPLES ENCYCLOPEDIA. Norton, OH, USA: Grolier Incorporated.
- ↑ Hans-Jörg Roth (1999). Alfeni Digesta. Berlin: Duncker & Humblot. Lk 211.