Kasutaja:Tiuks/Kopid töödest
Heli vältus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Helivältus
Heli vältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm.
Heli kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Helikõrgus
Heli kõrgus on kõrvaga tajutav heliallika helisagedus. Sagedus väljendab tsüklite arvu ajaühikus. 1Hz = 1 tsükkel / 1 sekund Tsükliks nimetatakse võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel. Sageduse suurenemisel tajume kõrgemat ja vähenemisel madalamat heli. Inimese keskmine kuuldavuse piir on 16 - 20 000 Hz.
Heli, mille võnkesagedus on:
Võnkesagedused:
- klaveril 27 - 4186 Hz
- orelil 16 - 8173 Hz
- inimhääl 82 - 1046 Hz
Mitmesuguste helikõrguste üksteisega kõrvutamisest tulenevad muusika väljendusvahendid nagu intervall, helirida, laad, helistik.
Heli tugevus[muuda | muuda lähteteksti]
Heli tugevus ehk valjus on kõrvaga tajutav võnkeprotsessi intensiivsus. Heli tugevuste järgnevus on muusika väljendusvahend - dünaamika.
Heli tugevus sõltub heliallika võnkeamplituudist ehk intensiivsusest. Amplituudi suurenemisel heli tugevneb, vähenemisel nõrgeneb. Heliaistingu tekkimiseks on vajalik, et heli tugevus ületaks kuulmisläve ehk heli absoluutse alumise läve (kokkuleppeliselt 0 dB). Väga suure tugevusega helid tekitavad kõrvas valutunde. Suurimat tugevust, mida kõrv ilma valutundeta vastu võtab nimetatakse valuläveks ehk absoluutseks ülemiseks läveks. Kuna heli tugevuse taju oleneb heli kõrgusest, mõõdetakse kõrvaga tajutavat heli valjust foonides (helivaljuse mõõtühik). Foon on sagedusest sõltuv helivaljus. 1000 Hz-lise heli tugevus dB-des on võrdne sama heli valjusega foonides.
Võrdse amplituudi, kuid erineva pikkuse ja jämedusega keelte puhul tekivad erineva tugevusega helid. Seepärast kasutatakse näiteks klaveril lühemate keelte kõlatugevuse tõstmiseks mitmekordseid keeli. Heli tugevdamiseks kasutatakse resonaatoreid - klaveril keelte all asuv resonantslaud, keelpillidel kõlakastid (pilli kere), lauljal suu- ja ninaõõned jne.
Heli tämber[muuda | muuda lähteteksti]
Heli tämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet.