Kasutaja:SigridlauraM/liivakast
Beechcraft Super King Air 350ER on kahe-turbomootoriline lennuk, mille tootja on Beechcraft.[1] 350ER on eriotstarbeline lennuk, mis on valitsusele, sõjaväele ning äriklentidele kättesaadav spetsiaalsete missioonitoimingute jaoks, näiteks õhuuuringud, kiirabi lennud, lennukontroll ja järelvalve.[2]
Beech Super King Air 350ER on alates selle loomisest olnud eriline lennuk nii kõrge sertifitseerimiskategooria kui ka mahutavuse poolest, nt suur kaubalaadimise ala, avar kabiin. Laiendatud ulatusega ER versioon on loodud selleks, et lennata ainulaadse missiooni eesmärgil.[3]
.jpg)
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mudelite 200- ja 300-seeriaid turustati esialgu Super King Airi nime all, aga 1996. aastast alates ei kasutatud nimes enam sõna “super".[4] Kingi lennuliin seati kokku King Airi mudeliseeriatega 90 ja 100.[1]
1988. aastaks oli Beechcraftil selge soov vahetada välja mudelid 300. Vana mudeli kere oli tehtud peaaegu kolme meetri pikkuseks, millele lisandus kaks kokpitiakent mõlemal küljel.[5]
13. juunil 2005 teatas Beechcraft, et arendab King Air 350ER versiooni, mis on samaväärne 200-seeria varasema mudelitega 200T ja B200T. Täiendused hõlmasid MTOW-i suurenemist 16 500 naela (7430 kg) võrra. 11. novembril 2007 teatas Hawker Beechcraft, et 350ER on FAA poolt sertifitseeritud.[6]
Beechcraft teatas 6. märtsil 2007, et Iraagi õhujõud tellisid viis King Air 350ER-i, nende tarne algas 2007. aasta lõpus. Hawker Beechcraft esitles lennukit King Air 350ER 2007. aastal Paris Air Show'l ja Royal Internationalil. Võrreldes King Air 350ER-i välimust standardse B300 mudeliga, on peamised erinevused visuaalselt tajutavad peamiselt kere kõhupalli ja laiendatud mootorikäru juures.[3]
Interjöör[muuda | muuda lähteteksti]
King Air 350ER pakub paindlikku, konfigureeritavat interjööri, muutes need võrdselt võimekaks nii reisijateveoks, lastiveoks kui ka kiirabi või muudeks missioonideks.[7]
Eripära[muuda | muuda lähteteksti]
King Airi lennukitel kasutatakse Rockwell Collins Pro Line Fusioni süsteemi, mis arvestavad piloodi suurt töökoormust. Selles süsteemis on lihtsustatud ühe piloodiga käitamine, mis on loodud piloodi väsimuse ja ökonoomika vähendamiseks. Pro Line Fusions moderniseeritud keskkonsool pakub alternatiivset sisestamismeetodit paindlikuks juhtimiseks.[7]
350ER uus laiendatud kütuseseade on täielikult automatiseeritud. Kui midagi peaks valesti minema kütuse automaatsele ülekandmisele mootoritesse, saab piloot süsteemi tühistada, et tagada pidev vool. Pratt & Whitney PT6A-60A turbopropelleri mootorid – nagu tavalisel 350-l – on end väga hästi tõestanud ja kvalifitseeruvad remontimiseks 3600-tunnise ajaga.[8]
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
| Mõõtmed | |
|---|---|
| Pikkus | 14,22 m |
| Kõrgus | 4,37 m |
| Tiibade siruulatus | 17,65 m |
| Tiiva pindala | 28,8 m² |
| Teljevahe | 4,95 m |
| Kiilupikkus | 5,23 m |
| Tootja | Pratt & Whitney Kanada |
| Mudel | PT6A-60A |
| Väljundvõimsus | 1,050 shp |
350ER maksimaalne stardimass on 16 500 naela, mis on 1500 naela kõrgem kui tavalisel standardsel King Air 350-l. See lisapidurduskaal lubab 350ER-il pakkida lennukile 1581 naela kütust, mille kogumaht on 5192 naela.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Phillips (1992). Lk 7-10.
{{raamatuviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ "Beechcraft".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Aircraft. "King Air 350ER: Flying Fuel Tank".
- ↑ "Raytheon Beechcraft King Air 200".
- ↑ "Beechcraft B350/350i Super King Air".
- ↑ "Beechcraft Super King Air".
- ↑ 7,0 7,1 Beechcraft. "Beechcraft Super King Air 350ER".
- ↑ "King Air 350ER: Flying Fuel Tank".