Kasutaja:Rengar4/Kommunikatsioonisüsteemid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kommunikatsioonisüsteemid (inglise keeles communication systems) on telekommunikatsiooni valdkonnas kasutatav termin, millega tähistatakse kollektsioone erinevatest individuaalsetest kommunikatsiooni võrkudest, jaamadest või süsteemidest. Kommunikatsioonisüsteemi komponendid töötavad ühise eesmärgi nimel, on tehniliselt ühilduvad, kasutavad samu protseduure, reageerivad käskudele ning opereerivad ühtse liiduna. Telekommunikatsioon on kommunikatsiooni meetod(nt. massimeedia, ajakirjandus jne)

Kommunikatsioonisüsteemi skeem

Kommunikatsioonisüsteemide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Optiline kommunikatsioonisüsteem on ükskõik, mis tüüpi telekommunikatsioonisüsteem, mis kasutab informatsiooni edastamiseks valgust. Süsteem koosneb saatjast, mis muudab sõnumi optliseks signaaliks, kanalist, mis kannab signaali ning vastuvõtjast, mis muudab signaali tagasi sõnumiks. Kiudoptika kommunikatsioonisüsteemis saadetakse valgust läbi optilise kiu.

Raadiolainete kommunikatsionisüsteemid kasutavad saatjat ja vastuvõtjat, mõlemad omavad antenni selleks, et saaks andmeid üle õhu saata ning vastavat varustust(nt. mikrofon saatja poole peal ja kõlar vastuvõtja poolel).

Toiteliini kommunikatsioonisüsteemid opereerivad saates signaale läbi toitekaablite. Erinevat tüüpi toiteliini kommunikatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid sagedusi, olenevalt kaablitest. Kuna toitekaablid olid algselt mõeldud vaid toite edastamiseks, siis on toiteliinidel piiratud võime kanda kõrgemaid sagedusi.

Simpleks kommunikatsioonisüsteemiks nimetatakse süsteemi kus käib suhtlus ainult ühtepidi ehk üks pool ainult saadab ja teine ainult võtab vastu. Sellised süsteemid on näiteks telejaamad ja televiisorid, rakettide juhtimisel või mõnede Maa tehiskaaslaste puhul, mis on võimelised informatsiooni saatma aga mitte vastu võtma.

Dupleks kommunikatsioonisüsteemis saavad mõlemad osapooled või seadmed saavad suhelda mõlemas suunas. Terminit dupleks kasutatakse ainult kahe seadme puhul, kui seadmeid on rohkem, siis kutsutakse seda multipleksiks. Dupleks jaguneb pooldupleksiks ja täisdupleksiks. Pooldupleksi korral saavad mõlemad seadmed suhelda kūll mõlemas suunas, aga ühekaupa. Seda süsteemi kasutavad näiteks raadiosaatjad. Täisdupleksid on aga võimelised saatma ja vastu võtma korraga. Täisduplekssüsteem on näiteks telefonivõrk.

Põhikomponendid[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad on sõnumite ja sisendsignaalide tekitajad ning neid saab liigitada elektroonilisteks ja mitteelektroonilisteks. Allikad on näiteks:

  • Helifailid (MP3, MKV, MP4 jne)
  • Graafilised pildifailid (GIF)
  • E-Kirjad
  • Inimese hääl
  • Televiisori pilt
  • Elektromagneetiline kiirgus

Sisendmuundurid (Sensorid)[muuda | muuda lähteteksti]

Sensorid, nagu mikrofonid ja kaamerad püüavad mitteelektroonilisi allikaid ja muudavad need elektroonilisteks signaalideks. Sellist tüüpi sensoreid kutsutakse tänapäevases analoog ja digitaal kommunikatsioonisüsteemides sisendmuunduriteks. Ilma sisendmuunduriteta ei oleks efektiivset viisi mitteelektrooniliste allikate ja signaalide transportimiseks. Sisendmuundurid on näiteks:

  • Mikrofonid
  • Kaamerad
  • Klaviatuurid
  • Arvutihiired
  • Jõuandurid
  • Kiirendusmõõturid

Saatja[muuda | muuda lähteteksti]

Kui allika signaal on muudetud elektrooniliseks signaaliks, siis saatja muudab selle signaali efektiivseks saadetiseks. Et seda saaks teha peab signaal läbima elektoonilise ahela, mis sisaldab järgmisi komponente:

  • Müra filter
  • Muundur analoogist digitaali
  • Kodeerija
  • Modulaator
  • Signaali võimendi

Peale seda, kui signaal on võimendatud on see valmis saatmiseks. Elektroonilise ahela lõpus on antenn, mis vabastab signaali elektrooniliste lainetena.

Kommunikatsiooni kanal[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunikatsiooni kanal on meedium, mida mööda signaal rändab. On kahte tüüpi meediaid, mida mööda elektrooniline signaal rändab, juhitud ja mitte juhitud. Juhitud meedia viitab igale meediumile, mida saab juhtida saatjast vastuvõtjani läbi kaabli. Kiudoptika kommunikatsioonisüsteemis on selleks meediumiks optiline kiud. Mitte juhitud meedia viitab kommunikatsiooni kanalile, mis loob ruumi saatja ja vastuvõtja vahele. Raadio kommunikatsiooni korral on selleks meediumiks õhk, kuid näiteks hüdrolokaatori korral on meediumiks tavaliselt vesi, kuna heli lained liiguvad efektiivselt läbi kindlate vedelike. Mõlemaid meediumeid peetakse mitte juhitatavateks, kuna nende saatjate ja vastuvõtjate vahel ei ole ühendatud kaablit. Kommunikatsioonid kanalite alla kuuluvad peaaegu kõik asjad alates vaakumist ja lõpetades metalliga, kuid osasid meediumeid eelistatakse teistele.

Vastuvõtja[muuda | muuda lähteteksti]

Kui signaal on läinud läbi kommunikatsiooni kanali, siis tuleb see efektiivsel kinni püüda läbi vastuvõtja. Vastuvõtja eesmärgiks on uuesti konstrueerida signaal, enne kui see läks saatjasse. Seda tehakse, saates saadud signaal läbi teise ahela, mis koosneb järgnevatest komponentidest:

  • Müra filter
  • Muundur digitaalist analoogi
  • Dekodeerija
  • Demodulaator
  • Signaali võimendi

Suure tõenäosusega on signaal kaotanud osa oma energiast, kui läks läbi kommunikatsiooni kanalist. Signaali saab võimendada läbi signaali võimendi.

Väljundmuundur[muuda | muuda lähteteksti]

Väljundmuundur muudab elektrilise signaali tagasi algsele kujule. Väljundmuundurid on näiteks:

  • Kõlarid
  • Monitorid
  • Mootorid
  • Valgustus

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Levinumad sisend- ja väljundmuundurite paaridest on:

  • Mikrofonid ja kõlarid
  • Klaviatuurid ja monitorid
  • Kaamerad ja ekraanid
  • Jõuandurid ja tuled või mootorid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hansell, Clarence W., U.S. Patent 2,389,432, "Communication system by pulses through the Earth".
  • This article incorporates public domain material from the General Services Administration document "Federal Standard 1037C" (in support of MIL-STD-188).