Kasutaja:PriitR/liivakast

Nurkseotis

Butt joint

Nurkseotise tehnikat kasutatakse kahe materjali sidumiseks, ühendades need omavahel ilma suurema materjali vormimiseta. Nurkseotis on saanud nimetuse seotise välimuse järgi. Nurkseotis on liidetest kõige lihtsam, kuna Ühenduse loomine vajab põhiliselt materjali pikkusesse lõikamist ja detailide omavahelist sidumist. Samaaegselt on ta ka kõige nõrgem ühendus, juhul kui ei kasutata mõnda jäigastusvahendit, kuna seotis toetub ainult liimile, et koos püsida. Kuna puidu orienteeritus avab ainult ühe detaili piki-kiudu liimile, on tulenev ühendus olemuslikult nõrk.

Meetodid

Nurkseotist on väga lihtne teha. Liitmikuid on kärbitud (saetud) õige nurga alla ja on vajaliku pikkusega. Ühe detaili pikkus lüheneb kogu konstruktsioonis naaber detaili paksuse arvelt. Suletud konstruktsiooni puhul, näiteks nelikant raamid või kastid, tuleb arvesse võtta kahe naaber detaili paksus. Näiteks: et ehitada nelinurkset kasti 19mm paksusest materjalist, et valmis kast oleks 600mm x 600mm, peab lõikama kaks detaili 600mm pikkused ja kaks lõikama 600mm - 19mm - 19mm = 562mm.

Jäigastatud nurkseotised võivad vajada lisa käike.

Tahkel puidul on kärpimine üldiselt risti lõikega ning selle teostamiseks on saag sobivaim tööriist. Töötades lintsaega, pole vahet kas teha ristlõige või pikilõige.

Ühendatavaid detaile saab kärpida järgmiste meetoditega:

Karkassi nurkseotised

• Saag
• Ketassaag and Nurgik
• Lauasaag

Raami nurkseotised

• Jõhvsaag
• Nurgasaag
• Kasutades lauasaagi koos nurgikuga.

Tüübliga jäigastatud nurkseotis

A dowel reinforced butt joint

Tüübliga jäigastatud nurkseotis, või lihtsalt tüübelseotis, on tavaline olnud mööblitööstuses nurkseotiste jäigastamise meetod. Need on tavalised nii raami kui ka karkassi konstruktsioonides. Tüübelühendused on populaarsed toolidel, kappidel, paneelidel ning lauaplaatidel. Tüübleid kasutatakse samuti joonduse abivahendina liimimise ajal.

Selline tehnika koosneb detailide mõõtu lõikamisest ning aukude puurimisest iga liikme ühendatavasse osasse. Augud puuritakse üldjuhul tüübelrakise abiga, et veenduda aukude täpses paiknemises — täpsus on selle tehnika juures ülimalt oluline, et tagada suurepärane ühildumine seotises. Augud on puuritud nii, et need vastavad igal detailil olevate aukudega ning nendesse paigutatakse tüübel koos liimiga. Seotis viiakse kokku ning paigutatakse pitskruvide alla liimi kuivamiseni.

See tekitab liite, mis on palju tugevam kui tavaline nurkseotis ilma jäigastuseta. Tüüblid tagavad vähesel määral kandevõime ka peale liimi mandumist. Aja möödudes võivad tüüblid kahaneda ning loksuma hakata. Need võtavad ovaalse kuju, kuna puidu mahumuutused on erinevates puidukiudude suunas erinev. Lahtine tüübel aga laseb liitel painduda, kuigi liide ei pruugi seetõttu laiali vajuda. Selline ilming on silmnähtav kriuksuvatel toolidel ja kõikuvatel raamaturiiulitel. Selle tõttu ei ole tüübelseotis eelistatud kõrg-kvaliteet mööbli puhul. Kasutatakse:

• Raami ühenduseks (nt. uste raamid, laudade jalad, toolide jalad)
• Kappide karkassides (nt. karkassi külgede ühendamine pealse ja alusega, kohtkindlad riiulid/sektsioonid)
• Paneelide ühendamine (joondumiseks)

Tüübel meetodi variatsiooniks on kasutada Miller tüüblit tavalise sirge silindrilise tüübli asemel. Milleri tüübel on astmeline tüübel, mis paigutatakse spetsiaalse astmelise puuriga tehtud auku. Tavaliselt tehakse sellise tüübli puhul auk välimiselt küljelt, mis jätab tüüblipea väljaulatuma peale liimi kuivamist, ning liigne tüübli osa lõigatakse tavaliselt tasaseks. Spetsiaalse tüübli kasulikkus on välja toodud erinevates meedia väljaannetes, kuid üks eelis, millest mööda vaadata ei tasuks, on paigaldus kiirus. Nurkseotise saab üldjuhul teha ajutise liitena ja mõnikord lihtsalt liimiga täpsemalt kui muidu, mis võimaldab konstruktsiooni kiiremini püsti panna võrreldes tavalise tüütu joondus protseduuriga, mis eelnevalt sai nimetatud. Peale liimi kuivamist lisatakse üks või rohkem Milleri tüüblit, mis seotise jäigastavad. Enne viimistlemise lõpetamist, kärbitakse tüüblit ning lihvitakse ümbritsev pind. Tava tüübli joonduse probleemid on justkui eemaldatud Milleri tüübli kasutusega. Siiski ei ole kõik projektid sobilikud astmelisele tüüblile, näiteks juhul kui nähtav tüüblipea ei ole väljanägemiselt vastuvõetav.

Kraadisoonega T-seotis/Sulundservseotis

Läbiv sulund (vasakul) ja kinnine sulund

Puidutöötlemises on sulund või kraadisoon paralleelselt piki detaili kiudu jooksev lõige. Sulund on seetõttu eristatud lihtkraadiga T-seotisest, kus lõige jookseb risti kiudu.

Sulundservseotis leiab laia kasutust kappide valmistamisel ning muudel puidutöödega seotud aladel. Üldjuhul kasutatakse sulundeid raami ja paneeli konstruktsioonides, et paigaldada paneel või sahtli põhi. Et luua kandvam konstruktsioon, tehakse sulundid piki paneelide ääri, nagu punn-tappliite puhul. Kasutusalasid leiab katuse-, seinte-, ja põrandatööde juures.

Sulund võib olla läbiv, ehk lõige on kogu materjali ulatuses ning mõlemad otsad on lahtised, või kinnine, ehk sulund lõpeb kas ühest või mõlemast otsast täpselt enne serva.

Meetodid

Sulundit saab lõigata järgnevatel meetoditel:

• elektrifreesi kasutades sirgeseinalist või kumerat tera
• ketassaagi mitme lõikega (sõltuvalt laiusest ja sügavusest)
• sulundkettaga ühe lõikega
• freespingiga (puidu vormija)
• saega ja peitliga
• höövliga