Kasutaja:Pintsaar/liivakast
Silmikmonstera[muuda | muuda lähteteksti]
Silmikmonstera[2] (Monstera Adansonii L.) on võhaliste sugukonda, Monstera perekonda kuuluv õistaim.
Silmikmonstera on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning neid ümbritsevatelt saartelt. [3] Silmikmonstera on hemiepifüüt, ehk ta kasvab teiste taimede najal ja peal, kuid nende elutsüklid on teineteisest täiesti sõltumatud.[4] Monstera perekonda kuuluvad õistaimed eelistavad poolvarjulist kasvupaika. [3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
| Taksonoomia | |
|---|---|
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Tracheobionta |
| Selts |
Lemlelised Arales |
| Sugukond |
Araceae Võhalised |
| Perekond |
Monstera Adansonii |
| Liik |
Monstera adansonii |
Esimesed viited Monstera Adansonii'le pärinevad 1693. aastast Prantsuse botaaniku Charles Plumier'i raamatust "Descrition des plantes de l'Amérique".[5] Algses materjalis oli taim välja toodud nimega Arum hederaceum amplis follies perforatis. 1763. aastal sai taim oma lõpliku nime Michel Adansoni järgi, kes on botaanilise klassifikatsiooni süsteemi isa.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Silmikmonstera, maakeeles tuntud kui ka Adansoni monstera ja "Šveitsi juustu lill", on tuntud toataim. Taime pikkus looduslikes tingimustes võib küünida umbes 6 meetri kõrguseni, toataimena jääb maksimumkõrguseks 2,5 meetrit.[4]
Lehed[muuda | muuda lähteteksti]
Noorel taimel on ovaalsed kuni elliptilised läikivad lehed, mis võivad kasvu poolest olla ebasümmetrilised ning üksikute aukudega. Lehtedele hakkavad augud moodustuma taime varjases eas, kui selle varre pikkus on kõigest 5-10 cm. Täiskasvanud taimedel on lehed korrapäraselt augustunud terve lehe ulatuses. [4]
Varred[muuda | muuda lähteteksti]
Nii noored kui ka täiskasvanud varred on rohelised. Nooretaimedel on õhemad pulkjad varred lühemate sõlmevahedega. Täisikka jõudnud taimedel on varred paksemad, pulkjas kuju jääb osaliselt alles ja sõlmevahed pikenevad. [4]
Taim on hemiepifüüt ehk tal on õhujuured, mis aitavad tal teiste taimede pinnale kinnituda. Õhujuured on abiks ka toitainete kogumiseks ning niiskuse kogumiseks kasvukeskkonnast.[4]
Õied[muuda | muuda lähteteksti]
Monstera adansonii õied on välja kujunenud taime tõlvikul ning koosneb mitmest õisikust. Tõlviku värv võib varieeruda kollasest ja oranžist kuni kreemvalgeni. Õietõlvikut ümbritseb nahkjas kollakas kandeleht.[4]
Viljad[muuda | muuda lähteteksti]
Silmikmonstera viljad valmivad õisiktõlviku sees, muutes selle värvuse rohekast tumekollaseks. Viljad koosnevad üksikust tumehallist seemnest, mis on ümbritsetud pehme halli viljalihaga. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "United States Department of Agriculture Natural Resources Conservation Service". Vaadatud 12.05.2022.
{{netiviide}}: nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris|pealkiri=positsioonil 40 (juhend) - ↑ Toomas Kukk, Urmas Laansoo, Ott Luuk, Sirje Mäearu, Peedu Saar, Sulev Savisaar ja Kersti Tambets. (06.05.2022). "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon. Vaadatud 11.05.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 University of Connecticut (04.03.2022). "Monstera adansonii Schott". University of Connecticut. Vaadatud 11.05.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Editorial Team (12. november 2021). "Monstera adansonii Varieties, Forms, and Care". Homes Pursuit. Vaadatud 11.05.2022.
- ↑ Charles Plumier (1693). Description des plantes de l'Amérique avec leurs figures. Pariis: A Paris : de l'Imprimerie royale. Lk https://bibdigital.rjb.csic.es/en/records/item/10871-description-des-plantes-de-l-amerique.