Kasutaja:Neptuunium/Ungoliant

Allikas: Vikipeedia

Ungoliant on tegelane J. R. R. Tolkieni legendaariumis, hiiglasliku ämblikuna kehastuv kuri vaim.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ungolianti päritolu kohta pole palju teada. Tolkieni varajaste kirjutiste järgi oli ta iidne öövaim nimega Móru,[1] kes aitas Melkorit Valinori Kahe Puu hävitamisel, imedes ära nende mahla.

Ungolianti algus lugu on üpris teadmata kuid võib arvata, et ta tuli Keskmaale enne Esimest ajastud on mitmeid arvamusi mis või kes ta oli, kuid kõige tuntum fakt on, et ta oli pimedus mis asus Ardas mis oli võtnud ämbliku kuju täpne arvamus on aga teadmata kui Melkor Valarite poolt kinni võeti ja Valinorile viidi pages Ungoliant Valinori mägede lõuna ossa.

Esimesel ajastul kui Melkor põgenes valarite vanglast kohtus ta selle olendiga lubades ta igavesti kasvavat nälga täita liitus Ungoliant tumeda isandaga koos nad hävitasid kaks valinori puud Illuin ja Ormal õgides nende valgust ja jõi puude äärsed kuld ja hõbe järved tühjaks ning Ungoliant kasvas uskumatult suureks, et isegi Melkor hakkas teda kartma. Kui nad olid põgenenud Keskmaale käskis Ungoliant Sillmarillid (mille melkor oli varem varastanud Valarite käest) endale sada, et ta saaks nende valguse ja võimu õgida, et söödud saada kuid tume isand keeldus.

Vihastatuna Ungoliant ründas Melkorit tahtes kalliskive jõuga endale, kuid tume isand karjus kakluses valjult mida kuulsid tema teenrid Balrogid. Saand tead, et nende meister on elus ja terve kuid mitte kauaks vist, tõttasid nad ruttu appi koos naad ajasid Ungolianti oma põlevate piitsadega eemale valu mis ta leegitsevatest piitsadest sai oli liig ämblikule ja ta otsustas taganeda.

Saand lüüja Melkori käest pages ta Ered-gorgorothi mägedesse kus ta oma järgalesed lõi nende hulgas oli ka Shelob enne Beleriandi uppumist, aga nälgis Ungoliant nii kaua, et suri oma nälga kuid tema lapsed (seal hulgas ka Shelob) pagesid, elades Keskmaa ida osades Neljanda ajastuni.

  1. Tolkien, J.R.R. (1983). The Book of Lost Tales, Part One. George Allen & Unwin. ISBN 0-395-35439-0.