Kasutaja:Matvei.Ivanov/Leedu loodusressursid

Allikas: Vikipeedia

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Leedus on mitmesugused maavarad. Energeetilistest maavaradest on Leedus nafta (kõige suurem leiukoht on Klaipedos) ja maagaasi leiukohad (Leedu lääneosas ja Leedu Läänemere šelfil), turvas (1,77% riigi territooriumist). Rauamaagi varud asuvad Leedu idaosas (Utenosi maakonnas) [1].

Ehitusmaterjalide varud (lubjakivi, graniit, savi, marmor, kivisool, dolomiit) on ka üsna suured.Lubjakivi maavarad asuvad loode osas. Dolomiidi tuntumad leiukohad asuvad riigi põhjaosas. Savi leiukohad asuvad peamiselt Leedu loodeosas. Kivisooli varud on leitud Kaunasi lähedal. [2]

Veeressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Nemunas

Leedu reljeef on kaunikesti tasane aga on palju madaltasandikke ja mägiseid kõrgustikke.

Leedus on palju jõge: 21 jõgi, mille pikkus on rohkem, kui 100 km ja 722 jõgi, mille pikkus on rokhem, kui 10 km. Kõige suuremad on Nemunas (475 km), Neris (234 km), Venta (161 km) ja Šešupė (158 km).

Riigis on 2834 järve, mille pindala on rohkem, kui 0,5 hektaari. Nendele kuulub 1.5% Leedu territooriumi. Kõige suurem järv on Drūkšiai, selle pindala on 42,26 km². Kõige sügavam on Tauragnas (60,52 m). Kõige pikem on Asveja (21,9 km) [3].

Maaressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 50% Leedu territooriumi on leetmullad, milled asuvad peamiselt mägistel kõrgustikel. Keskmadalikus on peamisel kamarakarbonaatsed mullad, need on kõige viljakad mullad Leedus. Nendele kuulub 10% Leedu territooriumi [4].

Metsad asetuvad 24% Leedu territooriumist, kõige suurem osa nendest paikneb riigi kagus, kus on kasvavad tuntumad ja suuremad männikud.

On arenenud kolm raba tüüpi: madalsoo, rabasoo ja rabad.

  1. [1] Leedu maavarad
  2. [2] Leedu maavarad ja ehitusmaterjalid
  3. [3] Leedu veeressursid
  4. [4] Leedu maaressursid