Kõrvsamblik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:Marksandra/Kõrvsamblik)
Jump to navigation Jump to search
Kõrvsamblik
Hall-kõrvsamblik
Hall-kõrvsamblik
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kottseened Ascomycota
Klass Lecanoromycetes
Selts Kõrvsamblikulaadsed Umbilicariales
Sugukond Umbilicariacea
Perekond Kõrvsamblik Umbilicaria

Kõrvsamblik (Umbilicaria) on kivil kasvavate ehk epiliitsete samblike hulka kuuluv perekond. Perekonna nimi on tuletatud ladinakeelsest sõnast umbilicus, mis tähendab naba ja viitab sambliku kinnitumisviisile.[1]

Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvsamblike perekond kuulub fülogeneesi puul seente riiki, kottseente hõimkonda, kõrvsamblikulaadsete seltsi ja kõrvsamblikuliste sugukonda.Kõrvsamblikuliste sugukonda kuulub lisaks Umbilicariale veel 4 perekonda: Gyrophora,Gyrophoropsis, Lasallia ja Omphalodium[2]

Kooseluvorm[muuda | muuda lähteteksti]

Samblikud moodustuvad mükobiondi ja fotobiondi kooslusena. Perekonna kõrvsamblik fotobiondiks on Trebouxia. Fotobiont esineb kõrvsamblike perekonnas kas ühtlase kihina või kolooniates. [3] [4]

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvsambliku lehtjas tallus võib olla nii ühe- kui ka mitmehõlmaline. Substraadile kinnitub kõrvsamblik naba või ekstsentriku, seenehüüfidest moodustunud niidi abil. Kõrvsamblikud on ümmarguse või ebakorrapärase kujuga suursamblikud, mis võivad täiskasvanuna kasvada 2–10 cm, harvem 20 cm läbimõõduni. Tallus on kõrvsamblikel märjana pehme ja paindlik ning mõnevõrra nahkjas, kuivana habras ja rabe. Märjana võib samblik olla ka rohekates toonides. Pealmine pind on helehallist või pruunist kuni mustani ning võib olla sile või ripsmetega. Talluse ülakiht varieerub voltunust kuni keskelt tõusva võrkjalt lainjani. Ääred on sinusoidsed ning võivad olla kas terved või sisselõigetega, servadel võib esineda ritsiine. Alumisel pinnal on harva taimelaadseid struktuure. Pind varieerub siledast kuni ripsmetega kaetuni ning võib olla ka auklik. Talluse alakülg on must või kahvatupruun kuni roosa. Alaküljel võib esineda ritsiine, kuid need ei aita samblikul kinnituda substraadi külge. Talluse pealmine koor on kaetud vormitu lühiajaliselt esineva surnud koega, mille paksus ulatub 13 μm-ni. Talluse sisemine osa pole alati eristatav alumisest koorest ning varieerub lahtisest kompaktseni.[3]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvsamblikud võivad paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. Vegetatiivseks paljunemiseks võib samblikul ajutiselt esineda nii isiide kui ka soreede . Suguliseks paljunemiseks on kõrvsamblikel kas letsideaalsed või superletsideaalsed musta värvi apoteetsiumid. Apoteetsiumite paiknemine on perekonna siseselt tugevasti varieeruv. Apoteetsiumid võivad esineda talluse pinnal, lühikese jala otsas, või olla ka tallusesse süüvitunud. Apoteetsiumi ketas on sile või köbrukestega ning enamasti kurrulis-voldilline. Kurrud apoteetsiumi kettal on kontsentrilised ning esineb nii radiaalsete kui ka korrapäratute kurdudega apoteetsiumi kettaid. Apoteetsiumi seina moodustav seenehüüfidest kude on tume, harva hele.[4]. Hümeeniumi ehk eoslava, mille peal asuvad eoskotid, paksus on 60–90 μm. Eoslava alumine osa on paks, ning pruun või mustjas. Eoskotid on kõrvsamblike tüüpi, välja veninud või ühest otsast paksenenud ning paksude seintega (pisara kujulised). Eoskoti tipu sisemine osa värvub Lugoli lahuse, mis on joodi vesilahus kaaliumjodiidis, toimel siniseks . Eoskottides on 8 ellipsoidset, lihtsat ja värvusetut või muraalset ja pruunikat eost. Koniidid ehk isassugurakud valmivad urnikujulistes poorides ehk pükniidides. Aheldunud koniidid võivad areneda sisemiselt, ainult tipust või mõlemast küljest. Arenenud isasugurakud varieeruvad lühidalt silindrilistest kuni kergelt paindunuteni. [3]

Keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvsamblike perekonda kuuluvad liigid sisaldavad gürofoor-, umbilikaar,- lekanoor-, stikt- ja norstikthapet.[4] Kõrvsamblike keemilised testid on näidanud nende väga tugevat antioksüdatiivset aktiivsust. Lisaks antioksüdatiivsele aktiivsusele on testid tuvastanud ka antimikroobset aktiivsust sambliku ekstaktis. Nende uuringute järgi võib eeldada, et kõrvsambliku perekonna liike saaks kasutada tulevikus uute looduslike antioksüdantidena, milles leidub ka antimikroobseid aineid. [5]

Leviku piirkond ja substraat[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvsamblikud on kosmopoliitse levikuga liigid ja moodustavad olulise osa epiliitsetest ehk kivil kasvavatest samblikest Alpi mägedes ja boreaalses kliimavöötmes. [6]. Lisaks nimetatud asukohadele on leitud 8 liiki Austraaliast ja 17 liiki Uus–Meremaalt, mille hulgas on ka 4 endeemset liiki. [1]

Eranditult on kõrvsamblikud epiliidid, kasvades kõvadel, avatud ränirikastel kividel, vett immitsevates pragudes, vee lähedal või toitaineterikastel mäerahnudel.[3] Kõrvsamblikke võib leida näiteks graniidilt, gneisilt, liivakividelt.[7] Kõrvsamblikke leidub parasvöötmes, Alpi mägedes ja mõlema poolkera arktilises regioonis. [3]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas leidub 176 liiki kõrvsamblikke, millest Eestis esineb 12 liiki.[8] [2]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu enamikku samblikke, saab ka kõrvsamblike perekonna liike kasutada toiduallikana pärast pikka töötlemist. Toiduallikana on ta pigem olnud kasutusel muu toidu puudusel või delikatessina, kuna samblike toiteväärtus on väga madal ja nende töötlemine omastatavaks toiduks võtab palju aega. Kagu-Aasias, näiteks Jaapanis, võib menüüst leida toidu Iwatake, mis on valmistatud kõrvsamblikust (Umbilicaria esculenta )[9], samuti on kõrvsamblikku toiduks kasutanud Põhja-Ameerika põliselanikud toidupuudusel ellujäämiseks.[10]

Hiina köögis kutsutakse kõrvsamblikke shi'eriks (石耳 "mäe kõrv") , Jaapani köök nimetab teda iwatake (岩茸 "mäe seen") ja Korea köögis on kõrvsamblik tuntud kui seogi (석이버섯).[11]

Lisaks söögile on kõrvsamblike perekond kasutuses ka hiina meditsiinis. Kõrvsamblik Umbilicaria esculenta , mis kasvab Hiinas, suudab toota aineid, mida võib tulevikus olla võimalik kasutada vähi või AIDS-i vastase ravimi tootmisel.[12]

Ohustatus[muuda | muuda lähteteksti]

Ohustatus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis leiduvast 12 liigist kuulub Eesti punasesse nimestikku 10 liiki.

  • Äärmiselt ohustatud on Umbilicaria polyrrhiza Ach.
  • Ohualtiks on tunnistatud Umbilicaria cinerascens Frey, Umbilicaria deccusata Zahlbr, Umbilicaria hyperborea Hoffm., Umbilicaria nylanderiana H.Magn.
  • Puuduliku andmestikuga on Eesti liikidest Umbilicaria cylindrica Delise ex Duby, Umbilicaria proboscidea Schrad.,
  • Ohuväline on Umbilicaria deusta Baumg., Umbilicaria polyphylla Baumg., Umbilicaria torrefacra Schrad.

Samblike kaitse on keeruline, kuna enamasti ei teata ei praeguseid ega ka potentsiaalseid ohutegureid. [13]

Ohustatus maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas elab rohkem kui 20 000 samblikku, millest 2000 liiki võib leida Hiinast. Hiinas elab ka 200 endeemset liiki, mis praeguseks on kõik ohustatud. Hiinas kasvavate liikide hulka kuulub ka Hiina kõrvsambliku liik Umbilicaria yunnau, mis on tänu metsade langetamisele väljasuremise äärel. Lisaks metsade langetamisele ohustab söödavaid ja potentsiaalse ravivõimega samblikke, näiteks Umbilicaria esculenta, ka kontrollimata korjamine ja müümine.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]