Mine sisu juurde

Kasutaja:Kornas9/Poissoni protsess

Allikas: Vikipeedia

Poissoni protsess (ingl Poisson process) on jada diskreetsetest sündmustest, kus keskmine aeg sündmuste vahel on teada, aga täpne sündmuste toimumisaeg on teadmata. Poissoni protsess vastab järgnevatele kriteeriumitele:

  1. Sündmused on teineteisest mittesõltuvad. Ühe sündmuse toimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust.
  2. Kaks sündmust ei saa toimuda üheaegselt.
  3. Sündmuste toimumine ajavahemike kohta on konstantne. [1]

Homogeenne Poissoni protsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Loendav protsess

Loendav protsess on juhuslik protsess , kui tähistab ajavahemikus toimunud sündmuste koguarvu. [2]

Poissoni protsessi definitsioon

Loendavat protsessi nimetatakse Poissioni protsessiks, kui

  1. ajahetkel 0 toimub 0 sündmust,
  2. protsessi juurdekasvud on sõltumatud(st. iga korral ja on sõltumatud juhuslikud suurused),
  3. sündmuste arv mistahes lõigul pikkusega on Poissioni jaotusega juhuslik suurus keskväärtusega [2]

Kuna teame, et Poissoni jaotuse puhul keskväärtus , siis näeme, et 3. seose järgi Poissoni protsessis on . nimetatakse Poissoni protsessi intensiivsuseks. [2]

Tõenäosus, mitu sündmust toimub antud ajavahemikus

[2], kus

  • on sündmuste toimumiste arv ajavahemikus

Tõenäosus, millal toimub järgmine sündmus

[1]

Näide Poissoni protsessidest

  • on näiteks poes tehtud ostude arv ajahetkeks .

Mittehomogeenne Poissoni protsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Mittehomogeenses Poissoni protsessis sõltub intensiivsus ajast .[2]

Defineerimiseks kasutame sümbolit , mis tähistab kõrgemat järku lõpmata väikest suurust võrreldes suurusega vaadeldavas protsessis.[2]

Mittehomogeenne Poissoni protsess

Loendavat protsessi nimetatakse homogeenseks Poissoni protsessiks, kui

  1. ajahetkel 0 toimub 0 sündmust,
  2. juurdekasvud on sõltumatud,
  3. korral
  4. korral[2]

Keskväärtusfunktsioon

Mittehomogeenses Poissoni protsessis nimetatakse keskväärtusfunktsiooniks funktsiooni .

Tõenäosus, mitu sündmust toimub antud ajavahemikus

Nüüd on tähtis suurus . Näitame, et sündmuste arv lõigul on Poissioni jaotusega juhuslik suurus keskväärtusega :

[2]

Näide mittehomogeensest Poissoni protsessist

  • on külastajate arv poes, kuid teame, et hommiku poole on külastajate intensiivsus suurem kui õhtul.

Poissoni protsessi omadusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Osaprotsessid

Vaatleme Poissoni protsessi intensiivsusega . Olgu selles protsessis kahte tüüpi sündmusi, näiteks poes müüakse kahte teenust: I tüüpi tõenäosusega ja II tüüpi tõenäosusega .

Olgu I ja II tüüpi sündmuste arv vastavalt ja . Kogu protsessi sündmuste arvu leidmiseks võime: .[2]

Kompositsioon

Poissoni protsessis kehtib, kui on kaks sõltumatut Poissoni jaotusega juhusliku suurust, siis nende summa on samuti Poissoni jaotusega, kusjuures parameetrid liituvad.[2]

Järjelikult kui ja on intensiivsustega ja , siis korral .

Poissoni liitprotsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Poissoni liitprotsess

Juhuslik protsess , mis avaldub kujul

,

nimetatakse Poissoni liitprotsessiks, kus

  • on Poissoni protsess,
  • on sõltumatud sama jaotusega juhuslikud suurused.[2]

Näide Poissoni liitprotsessist

  • Saabugu bussi inimesed Poissoni protsessi kohaselt ja olgu inimesele määratud bussikoha number.

Keskväärtuse leidmine

[2]

Dispersiooni leidmine

[2]

  1. 1,0 1,1 Koehrsen, Will (21. jaanuar 2019). "The Poisson Distribution and Poisson Process Explained".
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Käärik, M. (2019) Juhuslikud protsessid (MTMS.02.003), loengukonspekt.