Kasutaja:Jegorenkova/Džinn (mütoloogia)

Džinn (araabia keeles الجن‎, al-jinn) on üleloomulik vaim araabia mütoloogias ja islami teoloogias (koraanis). Džinnidest on kirjutatud koraanis (72. suura pealkiri on Al-Džinn ehk Džinnid) ning ka teistes islami tekstides. Džinne loetakse peale inimeste ja inglite kolme jumala loodud mõistusliku olendi hulka. Eel-islami ajastul peeti džinne jumalatega võrdseks.

Islamist lähtudes on džinnid loodud puhtast suitsuvabast leegist. Neid ei saa tajuda ühegi viie inimese meele abil. Džinnid elavad koos inimestega, kuid nad ilmusid enne inimest.

Mütoloogia

Araabia mütoloogias on olemas neli liiki džinne: Ifrit, Gull, Sila ja Marid (Malik).

Kõige võimsamad ja kurjemad on Ifritid, kes valitsevad tuld. Neid peetakse saatana teenijateks ning nad võivad inimestele kahju teha. Gullid on tavaliselt naissoost, elavad kõrbetes ja kalmistutel ning toituvad ainult värskest kehast. Maridid (Malikid) on õhu džinnid, ratsionaalsed ja mõistlikud olendid. Neid peetakse ülejäänud džinnide valitsejateks. Silad on kõige nõrgemad, nad ei suuda enda kuju muuta ja on puidu suhtes tundlikud (üks löök puupulgaga võib mõjuda surmavalt).

Preislastlikus kultuuris

Vastavalt arheoloogilistele avastustele inimesed lääne-Araabias tajutasid džinni nagu jumalaid. Vana Palmieras inimesed kummardasid "džinnaile", kes olid häid jumalad.

Meccans kummardasid džinnidele ja tegid neile ohvritoomised.

Džinn islamis

Vastavalt Islami usutunnistustele lõi Jumal kolm liiki intelligentseid olendeid: inglid valgusest, inimese savist ja džinni leegist.

Sõna pärineb araabia sõnast janna "peidetud". Seega on džinnid inimestele nähtamatud.

Vastavalt islami usule on džinnidel nagu ka inimestel, valik järgida õiglust või valida pimedus. Seega on džinnide seas õiged (moslemid) ja apostaadid (shaytanid), kes teenivad Saatanat. Paljud džinnid muutusid islamiusklikeks, kui nad kuulsid prohvet Muhammadi jutlust.

Džinnid on paljuski sarnased inimestega: nad vajavad toitu, abielluvad, neil võivad olla lapsed ja nad on surelikud, kuigi džinni eluiga on palju pikem kui inimesel.

Salafismi vaadete kohaselt võivad džinnid ilmuda kas inimese, looma või taime kujul. Samuti on džinnid võimelised vallutama elusolendite meelt ja keha, mõnikord teevad seda kahju tekitamiseks.

Džinn kunstis

Kirjandus

• Rudyard Kiplingi muinasjutul "Miks kaamelil on küür"
• Sergei Lukjanenko romaanis "Kärsitu"
• Lazari Lagini romaanis "Vanamees Hottabych"
• Jonathan Stroudi raamatutes

Kinematograafia

Filmid

• Bagdadi varas (Suurbritannia, 1940)
• Vanamees Hottabych (NSVL, 1956)
• Aladdini maagilamp (NSVL, 1966)
• Ma unistan Ginnist - 15 aastat hiljem (USA, 1985)
• Scheherazade uued lood (NSVL, 1987)
• Džinn ilma pudeta (USA, 1992)
• Araabia õhtud (USA, 2000)
• Jeanne (Prantsusmaa, 2010)
• Jinn (USA, 2014)

Sarjad

• Salajased materjalid (7. hooaeg, 21. episood)
• Supernatural (hooaeg 2, episood 20 ja hooaeg 6, episood 1, 8 hooaeg 20 episood)
• Ükskord ajal imetriigis
• Kui muinasjutus
• Enchanted (2. hooaeg, 22. episood ja 6. hooaeg, episood 15)

Multikad

• Aladdin (USA, 1992),
• Jafari tagasipöördumine (USA, 1994)
• Ali Baba ja nelikümmend varast (Jaapan)
• Pardi lood: kadeduslamp (USA, 1990)

Raamatud

• F. Anstey "Copper Pitcher"
• Natalya Solntseva "Sheba kaevanduse kuninganna", "Midday demon"
• Lazar Lagin "Vanamees Hottabych"
• Jonathan Stroud "Bartimaeuse triloogia"
• Arkady ja Boris Strugatsky "Esmaspäev algab laupäeval"
• F. B. Kerr "Lambipirnid"
• Graham Masterton "Jinn"
• Niven Larry "Tee soov"
• Ksenia Medvedevitš "Kalipi kull"