Kasutaja:Csandrak/Humanitaarkriis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Humanitaarkriis ehk humanitaarkatastroof on olukord, kus mingi sündmuse või sündmuste jada tõttu on suurel maa-alal ohus teatud kogukonna või muu suurema inimgrupi tervis, ohutus, turvalisus või heaolu ning antud piirkonnal ei ole piisavalt vahendeid olukorra lahendamiseks. Humanitaarkriisis kannatanutele antakse humanitaarabi.

Liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Humanitaarkriise saab liigitada kahel viisil: olukorda haaratud territooriumi ulatuse ning olukorda põhjustanud sündmuste järgi. Esimesel juhul jaotatakse humanitaarkriisid kaheks: sise- ja väliskonfliktideks. Sisekonfliktide puhul on kriisi kaasatud vaid ühe riigi territoorium, kas osaliselt või täielikult, väliskonfliktide puhul on kaasatud kriisi mitme riigi territooriumid. Kriisi põhjustanud tegurite järgi jaotatakse humanitaarkriisid kolmeks: looduskatastroofid (nt. üleujutused, maalihked vulkaanipursked, jne), inimkonfliktid (sõjad) ning liitkriisid (inimkonfliktide ja looduskatastroofide koostoimel tekkinud kriisid).

Humanitaarkriisis kannatanute arv on kasvanud viimastel aastatel märgatavalt, kuid kõiki kriise ei kajastata meedias aktiivselt ning seetõttu jäävad mõned väga laiaulatuslikud kriisid tähelepanuta. Neid nimetatakse „ununenud humanitaarkriisideks“, sest nad on väldanud nii pikka aega, et neid meedias enam ei kajastata. Taolistes kriisides ei pruugi abi jõuda abivajajani nii kiiresti kui meedias pidevalt kajastatud kriiside puhul.

Humanitaarabi andmine[muuda | muuda lähteteksti]

Humanitaarkriisi tõttu kannatajatele antakse humanitaarabi, mis on tasuta ja vajaduspõhine. Humanitaarabi eesmärgiks ei ole inimeste vaesusest väljaaitamine, vaid nende ellujäämise tagamine. Kuna iga humanitaarkriis on ainulaadne, vajavad eri kriisipiirkondade elanikud veidi erinevat abi.

Enamasti on puudus veest, toidust, arstiabist ja peavarjust, kuid näiteks sõjakonfliktiregioonides võib veel tarvis olla demineerimist, tsiviilelanike turvalisuse tagamist. Humanitaarabi osutamisel püütakse esmajärjekorras tagada laste heaolu, kaitse ja abistamine.

ÜRO sõnul on 2017. aastal suurim vajadus humanitaarabi järele Jeemenis, Lõuna-Sudaanis, Somaalias ja Nigeeria kirdeosas. Neist riikidest kannatab kokku 20 miljonit inimest näljahäda käes ning humanitaarabivajajate arv on tõusnud võrreldes 2016. aastaga 3 miljoni inimese võrra.

Eesti ja humanitaarkriisid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti on andnud oma panuse humanitaarabi toimetamisele abivajajateni. Seda koordineerib Välisministeerium, tehes tihedat koostööd Päästeameti ja Siseministeeriumiga. Eesti lähtub abi andmisel abivajajate vajadustest, tuginedes kas ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või otsestele abipalvetele riikidelt. 2014. aastal eraldati humanitaarabiks 2,7 miljonit eurot, mille väärtuses humanitaarabi jõudis abivajajateni peamiselt ÜRO organisatsioonide kaudu. Eesti sisestest ühendustest tegelesid humanitaarabi osutamisega abivajajatele Päästeamet, MTÜ Mondo, MTÜ Eest Punane Rist, MTÜ Eesti Pagulasabi, jt. Kõige rohkem on Eesti andnud humanitaarabi 2005.aastal peale tsunamit Indoneesiale ja pärast maavärinat Pakistanile.

Eesti on lähetanud kriisipiirkondadesse mitmeid missioone ning Eesti Päästeamet on maailmatasandil hinnatud. 2006. aastast on Eesti ka Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]