Kasutaja:CeliaEllermäe/Lepitus
| Lepitus | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | Atonement |
| Autor | Ian McEwan |
| Tõlkija | Anne Lange |
| Toimetaja | Ivar Sinimets |
| Päritolumaa | Suurbritannia |
| Keel | inglise |
| Žanr | romaan |
| Kirjastaja |
Jonathan Cape (originaal) Huma (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
2001 (originaal) 2003 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 368 |
| ISBN | 9949408067 |
"Lepitus" (ingl "Atonement") on Ian McEwani üheksas romaan, mis avaldati esimest korda Suurbritannias 2001. aastal. [1] Eestikeelne versioon avaldati 2004. aastal. [2] "Lepitus" on Ian McEwani kõige edukam romaan ning paljude arvates ka kõige märkimisväärsem. On öeldud, et see romaan tähistab pöördepunkti autori elus. McEwan on "Lepituses" osavalt kombineerinud oma varasemate teoste narratiivi strateegiad ja teemad ning lisanud ka uusi.[3]
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Lugu leiab aset kolmes ajajärgus. 1935. aasta Inglismaa, teise maailmasõja aegne Inglismaa ja Prantsusmaa ning 1999. aasta Inglismaa. Vahel liigutakse ka ajas edasi-tagasi.[4]
Esimene osa
Raamat algab 1935. aastal perekond Talliste kodus, kus 13-aastane peretütar Briony on just kirjutanud valmis oma esimese näidendi “The trials of Arabella”. Veidi hiljem saabuvad külla Briony, Cecilia ja Leoni kolm nõbu, kelle vanematel on käsil ebameeldiv lahutus . Nõod on vanem õde Lola ja tema kaksikutest väikevennad Pierrot ja Jackson. Briony soovib, et “The trials of Arabella” etendus leiaks aset tema venna saabumise puhul ning annab oma nõbudele teada, et nad on sunnitud lavastuses osalema. Peale osade ärajagamist näeb Briony aknast, kuidas Cecilia majapidajanna poja Robbie ees lahti riietub ja purskkaevu sukeldub. Ta tõlgendab situatsiooni valesti ja arvab, et Robbie sundis Ceciliat lahti riietuma. Enne pidulikku õhtusööki Talliste kodus palub Robbie Brionyl Ceciliale kirja edasi anda. Kogemata annab Robbie Brionyle kirja vale, vulgaarsema versiooni. Briony loeb kirja enne selle edasiandmist. Ta arutleb kirja üle Lolaga ning tüdrukud jõuavad järeldusele, et Robbie on maniakk. Veidi hiljem satub Briony Robbiele ja Ceciliale peale, kui nad raamatukogus armatsevad, ja arvab, et Robbie sundis ennast Ceciliale peale. Nüüd on Briony veendunud, et Robbie on maniakk. Õhtusöögi ajal selgub, et kaksikud on otsustanud põgeneda. Kõik suunduvad neid otsima. Briony leiab Lola, kui teda vägistatakse. Ta ei näe ründaja nägu ning Lola ei suuda samuti ründajat nimetada. Briony järeldab, et vägistaja oli kindlasti Robbie. Ta räägib kõigile edasi, mida ta nägi. Politsei viib Robbie vanglasse. Robbie süütust usuvad vaid tema ema Grace ja Cecilia. Briony usub, et on korda saatnud kangelasteo, ning Cecilia lõpetab oma perega igasuguse suhtluse.[4]
Teine osa
Mõni aasta hiljem saab Robbie vanglast välja tingimusel, et ta liitub sõjaväega. Teine maailmasõda on alanud. Cecilia töötab nüüd meditsiiniõena Londonis. Enne kui Robbie Prantsusmaale sõtta peab minema, kohtub ta Ceciliaga tema lõunapausi ajal kohvikus. Robbie vanglasse saatmise hetkest saati on nad suhelnud vaid kirja teel, sest Cecilial ei lubatud Robbie't külastada. Kohtumise alguses on mõlemad osapooled kohmetud, kuid peatselt muutuvad nad emotsionaalseks. Peale lühikest koos veedetud aega on Robbie ja Cecilia sunnitud taas eri teed minema, sest Ceciliat oodatakse tagasi haiglasse. Nad suudlevad kirglikult hüvastijätuks.[4]
Sõda Prantsusmaal ei lähe hästi ja Briti sõdurid taganevad Dunkirki. Vigastatud Robbie mõtleb pidevalt Ceciliale ja oma lubadusest tema juurde naasta. Robbie seisund muutub aina halvemaks.[4]
Kolmas osa
Briony on oma kohast Cambridge'i ülikoolis ära öelnud ja teenib meditsiiniõena Londonis. Ta mõistab nüüd, et Lola vägistaja ei olnud mitte Robbie, vaid tema venna Leoni sõber Paul Marshall. Briony osaleb oma nõo Lola ja Marshalli pulmas. Peale pulma läheb Briony Cecilia juurde ja vabandab oma vale pärast. Tema üllatuseks on ka Robbie Cecilia juures. Briony vabandab, räägib, kes on tegelik süüdlane ja lubab oma tunnistust muuta. Robbie ja Cecilia annavad talle juhised, kuidas asjad korda ajada, ja saadavad Briony rongijaama.[4]
London 1999
Selle osa jutustaja on Briony ise. Ta on 77-aastane ja dementsusse suremas. Lugeja saab teada, et Briony on teose autor. Briony tunnistab, et tegelikult ta oma õde uuesti ei näinudki, sest ei julgenud teda leinas külastada. Tegelikkuses nägid Robbie ja Cecilia üksteist viimast korda Londoni kohvikus enne sõda. Robbie suri Dunkirkis evakuatsiooni viimasel päeval sepsisesse ja Cecilia suri mõned kuud hiljem pommitamise ajal Balham'i tunnelis. Briony räägib, et kuna tema vale tõttu ei saanud Cecilia ja Robbie veeta koos aega, mida nad nii väga ihkasid, otsustas ta anda neile õnneliku lõpu oma raamatus. Lõpp, mis oleks kui lepitus.[4]
Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]
Briony Tallis – Talliste 13-aastane peretütar. Oma valearusaama tõttu rikub ta nii Cecilia ja Robbie kui ka enda elu. Ta üritab oma viga heastada, kirjutades neile õnnelikuma lõpu enda raamatus “Lepitus”.
Cecilia Tallis – Talliste vanim tütar. Cecilia on armunud oma lapsepõlvesõpra ja majapidajanna poega, Robbie'sse. Briony valesüüdistuse tulemusel saadetakse Robbie vanglasse. Peale seda Cecilia oma perega enam ei suhtle. Oma elu jooksul näeb ta Robbiet veel vaid ühe korra kohvikus. Cecilia sureb Londoni pommitamise ajal.
Robbie Turner – Talliste majapidajanna poeg. Robbie on armunud Ceciliasse. Vaid tunnid pärast üksteisele armastuse avaldamist saab Robbie valesüüdistuse osaliseks. Teda saadetakse kolmeks ja pooleks aastaks vanglasse ning peale seda on ta sunnitud minema sõtta. Robbie sureb Dunkirkis septitseemiasse.
Leon Tallis – Talliste vanim laps ja ainus poeg. Leon saabub koju, et pere külastada, ja võtab endaga kaasa sõbra Paul Marshalli.
Emily Tallis – Talliste pereema. Suurema osa romaanist veedab Emily migreeniga voodis.
Jack Tallis – Talliste pereisa. Tänu tema rahalisele abile sai Robbie nagu Ceciliagi käia Cambridge'i ülikoolis.
Grace Turner – Talliste majapidajanna ja Robbie ema.
Dolores Quincey (Lola) – 15-aastane tüdruk ja Briony, Cecilia ning Leoni nõbu. Peale oma vanemate lahutust saabub ta Talliste juurde koos oma kaksikutest väikevendadega. Lola satub Talliste juures elades vägistamise ohvriks. Aastad hiljem abiellub Lola Paul Marshalliga.
Pierrot Quincey ja Jackson Quincey - Briony, Cecilia ja Leoni nõod ning Lola väikevennad. Nad põgenevad õhtusöögi ajal Talliste juurest. Kaksikute otsingute ajal Lola vägistatakse.
Paul Marshall – Leoni sõber, kes tuleb koos temaga Tallistele külla. Ta vägistab Lola, kui kõik kohalviibijad Lola kaksikvendi otsivad. Aastaid hiljem Lola ja Marshall abielluvad.
Danny Hardman – Talliste meistrimees. Robbie ja Cecilia arvavad, et tema on Lola vägistaja.
Kapral Mace – Robbie kaaslane Dunkirki evakuatsiooni ajal.
Kapral Nettle – Robbie teine kaaslane Dunkirki evakuatsiooni ajal.
Betty – Talliste teenijanna.[4]
Intertekstuaalsus ja uued meetodid[muuda | muuda lähteteksti]
"Lepituses" kasutab ja ühendab McEwan neidsamu narratiivi strateegiaid ja teemasid, mida ta on kasutanud oma eelnevates romaanides ning lisab ka uusi. McEwani töödele omaselt toimuvad ka selle loo alguses pingelised sündmused, mis viitavad millelegi pahaendelisele. Üks McEwani lemmikteemasid on kehtestatud kord: midagi, mis tegelasi domineerib ja piirab, see tuleb esile ka "Lepituses". Veel üks McEwani puhul tüüpiline teema, mida ta taas kasutab, on lapsepõlv. Erinevalt varasematest McEwani töödest leiab "Lepitus" aset minevikus. McEwan kasutab esimest korda metafiktsiooni.[3]
"Lepitus" on küps ja ambitsioonikas töö, kuna romaani narratiivil õnnestub edukalt kombineerida kaks strateegiat. Mineviku teema tõttu liitus McEwan selle teosega ka teiste oma aja kirjanikega, kes samuti mineviku ajaperioodist kirjutavad.[3]
Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
"Lepitus" on võitnud W. H. Smithi kirjanduse auhinna, Los Angeles Timesi ilukirjanduse auhinna ja Santiago Euroopa romaani auhinna. Lisaks neile on teos võitnud Ameerika mainekama kirjandusauhinna Bookeri. “Lepitusest” tehti 2007. aastal samanimeline film, mis võitis Oscari. [5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Wayback Machine (16. mai 2008). "The man Booker prize". web.archive.com. Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ Rahva Raamat (10. oktoober 2008). "Lepitus". rahvaraamat.ee. Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Petr Chalupsky (jaanuar 2006). "Atonement – Continuity and Change in Ian McEwan's Works". researchgate.net. Vaadatud 11.03.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Ian McEwan (2001). Lepitus. Suubritannia: Jonathan Cape.
- ↑ Ian McEwan Website (2002-tänapäev). "About Ian McEwan". ianmcewan.com. Vaadatud 16.03.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)