Kasutaja:Bellejajeva/Brasiilia põllumajandus
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumaa hõlmab umbep pool Brasiilia pindalast 32.5% , sellest 8.5% on haritav maa ja 23.2% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,8% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 61.2% Brasiiliast.6.3% maast on mäestikud ja kõrbed. [1]
Brasiilis on riik Lõuna-Ameerikas.Brasiilia põhjaosa tasane pinnamood, seal hõlmab Amazonase madalik. Lõunaosa on mägine pinnamood. Seal on olemas ka kõrgemad mäed, mis esinevad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Nii pool oa om mäestikud ja pool on tasandikud.
Brasiilia kliimavöötmes on troopikavööde (keskosas), ekvatoriaalnvööde (Loode- ja põhjaosas) ja lähisekvatoriaalvööde (ja lõunas lähistropikaline ka).
Aastaajati niiske mets ja puisrohtla (Savann, kampo, ljaano ja nõrendik).
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Brasiilias (2012 a) kasvatatakse suhkruroo ( 721,1 mln t), maisi (71,1mln t), sojaoa (65,9mln t), maniok (23,1mln t), apelsiinid (18,0 mln t), riisi (11,6mln t), banaani (6,9mln t), nisu (4,4mln t), tomatid (3,9mln t), kartuli (3,7mln t), tee,coffee (3,0mln t), juurvilju (2,9mln t), kokoos (2,9mln t), aedoa (2,8mln t), ananassi (2,5mln t). [2]
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Loomade arv seisuga 2012. aasta FAO andmetel: veised (211,3 mln t), sead (38,8 mln t), lambad (16,8 mln t), kitsed (8,6 mln t), hobused (5,4 mln t), pühvlid (1,3 mln t), muulid (1,2 mln t), eeslid (902,7 tuh t). [3]
-
Veis
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilias toodetakse odra õlu suhkruid (40,2 mln t),melassisid(15,2 mln t), sojaõli (6,9 mln t).
Nii, 2012 aasta jooksul Brasiilis toodeti kanamuna (2,1 mln t), muude lindude munad (160 tuh t), mett ( 33,6 tuh t), veiseliha (9,4 mln t), kanaliha (11,6 mln t), pardiliha (7,8 tuh t), kitseliha (29,5 tuh t), sealiha (3,5 mln t), küülikuliha (1,6 tuh t), lambaliha (85 tuh t), kalkuniliha (510 tuh t), lehmapiima (32,3mln t), kitsepiima (150 tuh t), villi (12 tuh t) ja või (93,3 tuh t), juustu (42,0 tuh t), searasva (428,8 tuh t), rasvata piima (2,2 mln t), rasva (552,5 tuh t). [4].
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
See riik (2011 aastal) importeeris nisu, linnast, nisujahu ja maisi ja eksporteeris sojauba, suhkrut ja sojakokke.[5]