Kasutaja:Artjom01
Kasside kalitsiviirus (FCV) ehk Caliciviridae perekonda kuuluv viirus, mis on kasside populatsioonis laialt levinud ning avaldub tüüpilistel juhtudel palaviku, konjunktiviidi, suu- ja ninaõõne limaskestade haavandumise ning lonkamisega.[1]
Kasside kalitsiviirused on nõrgalt virulentsed ja haigus on sageli varjatud, kuid kombinatsioonis teiste teguritega (bakterid, viirused, mükoplasmad) võib kalitsiviirusnakkus tappa üle 80% kassidest. Nakatumine toimub alimentaarselt (toidu, otsese kontakti, riiete ja hooldusvahendite kaudu) või aerogeenselt. Haigus avaldub sageli külmal aastaajal.[2]
Viiruse struktuur ja patogenees[muuda | muuda lähteteksti]
RNA viirusena olles, FCV genoom omab kõrge elastsusega, mille tõttu käiesoleval ajal maailmas on palju erinevaid FCV tüvesid, mis on keskkonnasurvega paremini kohanemisvõimeliseks. Uuringud näitasid, et on FCV vorm, mis põhjustab kassidel eriti rasket süsteemset haigust, mis sarnaneb küüliku hemorraagilise haigusega. Seda viirust nimetati virulentseks süsteemseks kasside kalitsiviiruseks(VS-FCV).[2]
FCV levimus varieerub olenevalt keskkonnast. Eramajapidamistes esineb FCV umbes 10% kassidest, samas kui levimus kasvanduses on 25-40%.[2]
Kliinilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Kliinilised tunnused võivad areneda ägedalt, krooniliselt või üldse mitte areneda. Kõige iseloomulikum tunnus on suuhaavand, millest sageli ei teata. Ka sageli esineb silma ja ninaeritus. Mõnikord võib esineda ka ilmseid infektsioone või kopsupõletikku. Harva ja tavaliselt noortel kassipoegadel võivad olla raskemad hingamisteede infektsioonid, mis lõpevad surmaga. Kalitsiviiruse mõned tüved võivad ka põhjustada ägeda palavikuga lonkamise sündroomi.[2]
VS-FCV võib põhjustada kiiret epideemiat, mille suremusmäär ulatub kuni 67%.[3] Esialgsete kliiniliste tunnuste hulka kuuluvad eritus silmadest ja ninast, haavandid suus, anoreksia ja letargia ning need ilmnevad esimese kuni viie päeva jooksul.[4]
Ravi ja ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]
FCV ravimiseks ei olele kindlat viisi. Antibiootikume kasutatakse sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide korral ja immuunmodulaatoreid, näiteks lümfotsüütide T-rakkude immuunmodulaatorit, on immuunsüsteemi toetamiseks. Õendusabi ja rehüdratsiooni kasutatakse dehüdreeritud ja anorektiliste kasside puhul. Polüartriidi korral võib kasutada kortikosteroide või asatiopriini. Stomatiiti on väga raske ravida. Erineva eduga kasutatakse antibiootikume, kortikosteroide ja hambaekstraktsioone.[2]
Ennetamise juhul praegu kasutatakse vaktsiine. Aga vaktsinatsioon mitte alati saab ennetada haigust, aga ikkagi alandab infektsiooni riski. FCV vaktsiine on kahte tüüpi: inaktiveeritud ja nõrgestatud. Praegu on erinevad litsentsitud vaktsiinid FCV ravimiseks, aga mis puutub VS-FCV, siis on ainult üks litsentsitud vaktsiin nimega CaliciVax.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Berger, A., Willi, B., Meli, L. M., Boretti, F. S., Hartnack, S., Dreyfus, A., Lutz, H. & R. Hofmann-Lehmann. 2015. „Feline calicivirus and other respiratory pathogens in cats with Feline calicivirus-related symptoms and in clinically healthy cats in Switzerland”. BMC Veterinary Research. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4644299/. Last accessed in November, 2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Radford, A. D., Coyne, K. P., Dawson, S., Porter, C. J. & R. M. Gaskell. 2007. „Feline calicivirus”. INRA, EDP Sciences. Available at: https://www.vetres.org/articles/vetres/pdf/2007/02/v06220.pdf. Last accessed in February, 2007.
- ↑ Foley, Janet E. (2005). "Calicivirus: Spectrum of Disease". In August, John R. (ed.). Consultations in Feline Internal Medicine Vol. 5. Elsevier Saunders. ISBN 978-0-7216-0423-7.
- ↑ Rosenthal, Marie (February 2007). "VS-FCV may be more prevalent than previously thought". Veterinary Forum. 24 (2): 23.
- ↑ "CaliciVax updated to cover virulent systemic feline calicivirus". DVM: 61. February 2007.