Kasutaja:Andrusandritski/liivakast
 | See on kasutaja Andrusandritski liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa [1] ) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.
Orbitaaljaamade eesmärgid varieeruvad vastavalt programmile.
Orbitaaljaama orbiidi kõrguse (200–500 km) valimisel püütakse vältida jaama sattumist Maa kiirgusvööndisse.
Orbitaaljaamaga saab põkata [2]kosmoselaevu ja kosmoselennukeid ning ühendada mooduleid.
Orbitaaljaamades tehakse teaduslikke ja tehnilisi uuringuid (orbitaallaboratoorium) ning valmistatakse ette Maa-lähedase kosmose edasist asustamist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude Liit arendas ja saatis välja esimese kosmosejaama Saljut 1 20. sajandi teisel poolel [viide?] . Nõukogude Liidu poolt arendatud raudvara on senini kasutuses. Esimesed kosmosejaamad olid monoliitse ehitusega saadeti välja ühes tükis.
Orbitaaljaama ehitamise võimalikkust põhjendasid ja esitasid selle kavandid 20. sajandi alguses Konstantin Tsiolkovski, J. Kondratjuk ja Hermann Oberth. [viide?]
NSV Liidu esimene orbitaaljaam Saljut lennutati kosmosesse 19. aprillil 1971. Sellega põkati korraks kosmoselaev Sojuz 10, seejärel Sojuz 11. Viimasest läksid orbitaaljaama kosmonaudid ja viibisid seal 22 ööpäeva. [viide?] Esimene USA orbitaaljaam Skylab lennutati kosmosesse 14. mail 1973.
1986. aastal kosmosesse lennutatud NSV Liidu orbitaaljaamal Mir oli 6 põkkamissõlme ja 4 moodulit. Tegemist oli suurima tehiskehaga orbiidil. [3]
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kosmosejaamasid on kahte tüüpi - monoliitsed ja modulaarne.[4] Monoliitilised jaamad koosnevad üksiksõidukist ja viiakse üles ühe raketi abil. Modulaarsed jaamad koosnevad kahest või rohkemast sõidukist, mis stardivad abirakettideta. Hetkel on modulaarsed jaamad eelistatud, sest ehitamine on odavam. Mõlemat tüüpi kosmosejaamu tangitakse kasutades kaubarakette.
Elamiskõlblikkus[muuda | muuda lähteteksti]
Orbiidil olevas kosmosejaamas viibimine on tervisele kahjulik. Kaaluta olek ja kõrge radiatsiooni tase võivad tekitada terviserikkeid, näiteks lihasatroofiat, tasakaaluhäireid ja vähki.[5]
Orbitaaljaamade loetelu[muuda | muuda lähteteksti]
- Salyut seeria orbitaaljaamad 1971–1986 ( Nõukogude Liit) :
- Salyut 1: 1971
- DOS-2: 1972,
- Salyut 2/Almaz: 1973
- Kosmos 557: 1973
- Salyut 3/Almaz: 1974
- Salyut 4: 1975
- Salyut 5/Almaz: 1976–1977,
- Salyut 6: 1977–1981
- Salyut 7: 1982–1986
- Skylab ( U.S.A): 1973–1979
- Mir ( Nõukogude Liit / Venemaa): 1986–2000
- International Space Station (ISS) ( Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Jaapan and Kanada): 2000–senini,
- Tiangong program ( Hiina ): 2011–senini
- Tiangong-1: 2011–2018
- Tiangong-2: 2016–2019
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "What is Space Station and how many Space Stations are present in space?".
- ↑ "http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5kkama".
{{netiviide}}: puuduv või tühi|url=(juhend); välislink kohas|pealkiri= - ↑ "The First Space Station". Boys' Life. September 1989. p. 20
- ↑ Ivanovich, Grujica S. (2008). Salyut – The First Space Station: Triumph and Tragedy. Springer Science+Business Media. ISBN 978-0-387-73973-1.
- ↑ Chang, Kenneth (27 January 2014). "Beings Not Made for Space". New York Times.