Kartena

Kartena
leedu	Kartena
žemaidi	Kartena
poola	Korciany
	Kartena vapp
Elanikke	931 (2011)
Koordinaadid	55° 55′ N, 21° 28′ E

Kartena (vene keeles vanasti Корцяны)^[1] on alev (endine linn) Leedus Kretinga rajoonis, Kartena valla halduskeskus. Kartena asub Minija jõe ääres, jäädes Salantai regionaalpargi territooriumile.

Alevist 6 kilomeetrit ida pool asub Kartena tsiviillennuväli. Alevi lähemas ümbruses asub kuus linnamäge. Kartenas asuvad gümnaasium, kultuurimaja ja raamatukogu.

Vaatamisväärsusteks on 1873. aastal ehitatud katoliku kirik ja selle kellatorn, kaks kalmistul asuvat kabelit, XVIII sajandi lõpus ehitatud puidust võõrastemaja aastast 1845, aastal 1792 ehitatud vesiveski, samuti vana kirikla ja kalmistu. Alevi lõunaservas asub linnamägi, selle juures aga kääbaskalmistu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kartenat on esmamainitud aastal 1253. Toona kuulus asula kuralaste Ceklise muinasmaakonda. Hiljem jäi Kartena Leedu võimu alla ja sealsed kuralased sulandusid žemaitide hulka. Kartena ümbrus mängis Žemaitija kaitsmisel tähtsat osa.

Aleviks sai asula aastal 1599, aastal 1611 ehitati sinna esimene kirik. Esimene katoliku kirik ehitati Kartenasse aastal 1634, aastal 1723 sai Kartenast linn. Aastal 1777 sai linn turuprivileegid, aga linna kasvu see kaasa ei toonud. Pärast seda, kui linn aastal 1806 maha põles, muudeti see taas aleviks.

XIX sajandil kuulus Kartena Plateritele. Ajal, mil leedukeelne kirjandus keelustati, oli piirkonna juhtiv raamatute salakaubaveoga tegelev isik Jurgis Gudas. Aastal 1907 asutati Kartenas teater.

Nõukogude võim küüditas 45 Kartena elanikku. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude ajal sai alevist kolhoosikeskus.