Karlbergi loss
Karlbergi loss asub Rootsis Stockholmi lähedal Solnas Karlbergi kanali ääres. Ta piirneb põhjas Stockholmile kuuluva Kungsholmeni saare lääneosaga, lõunas Solnale kuuluva Tomtebodaga ja läänes Stockholmi linnaosa Vasastadeniga.
Praegu tegutseb seal Karlbergi Sõjaväekõrgkool (Militärhögskolan Karlberg). Lossipargis käivad stockholmlased ja solnalased jooksmas ja jalutamas. Pargis on ka spordiklubi AIK Fotboll treeninguväljak.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1620-ndatel omandas Gustav II Adolfi poolvend riigiadmiral (mereminister) vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm kolm küla Solna kihelkonnas. Neist moodustati mõis, mis sai nimeks Karlberg. Aastal 1634 ehitati suurem kivimaja, mis moodustab praeguse kompleksi südamiku. Pärast Gyllenhielmi surma 1650 seisis see tühi, kuni 1669 ostis selle krahv Magnus Gabriel De la Gardie.
De La Gardie laiendas lossi ja renoveeris interjööri kaunistused, mis on püsinud muutumatuna praeguseni. Kui De La Gardie pidi majanduslikel põhjustel lossist loobuma, läks see Johan Gabriel Stenbocki omandusse.
Aastal 1688 läks loss Rootsi kuninga omandusse. Kuninglik perekond elas Karlbergis sageli, eriti suviti. Karl XI abikaasa kuninganna Ulrika Eleonora asutas Karlbergi lossi lastekodu koos kudumistöökojaga. Tema enda poeg Karl XII kasvas üles suuremalt jaolt Karlbegi lossis.
Pärast suurt tulekahju Tre Kronori lossis 1697 kolis kogu õukond Karlbergi. See oli kuninglik puhkeloss kuni 1792. aastani, mil Gustav III rajas sinna Kuningliku Sõjaakadeemia (Kungliga krigsakademien) ohvitseride väljaõpetamiseks. Tegemist on maailma vanima algusest peale samas hoones tegutseva sõjaväeakadeemiaga.
Aastal 1795 ehitati arhitekt Carl Christoffer Gjörwelli projekti järgi kaks pikka tiibhooned. Tellised nende ehitamiseks toodi Gustav III pooleli jäänud Haga lossi ehituselt (praegu Haga lossivaremed).
Loss on restaureeritud ning kuulutatud arhitektuurimälestiseks ning on riikliku tähtsusega kultuurimälestis.